Teadlane: Eesti kõrg- ja kutsekoolid võiksid võõrtöölisi ette valmistada

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viktor Trasberg
Viktor Trasberg Foto: Andres Ehrenpreis

Majandusteadlane Viktor Trasberg ütles statistikaameti tänast Eesti rahvastiku prognoosi kommenteerides, et võõrtööjõu roll peab paratamatult suurenema ning Eesti kõrg- ja kutsekoolid võiksid välismaa noori välja õpetama hakata.

«Lahendusi meie demograafilise hääbumisega toimetulekuks on mitmeid,» ütles majandusteadlane. «Esiteks tuleks tuua meie oma inimesed välismaalt tagasi. See eeldaks kiiret heaolu kasvu Eestis. Teine võimalus on suurendada tootlikkust ja kujundada välja selline majandusstruktuur, mis nõuabki oluliselt vähem töötegijad. Kolmas tee on suurendada välismaalaste tulekut Eesti tööturule, kes siis võtaksid osaliselt töötegemise üle.»

«Ilmselt on välistööjõu suurenemine meie ühiskonnas paratamatu,» tõdes Trasberg. Samas tõi ta välja, et pole olemas sellist välismaist tööjõudu, mis Eestile otsekohe sobiks ja mis oleks valmis siia kohe tööle asuma.

«Need, kes meile sobiks,  tuleb ikka ise tööks ette valmistada,» märkis ta ja jätkas, et ülikoolide kõrval peaksid ka kutse- ja rakenduskõrgkoolid avama ingliskeelsed õppekavad ja tooma siia välisõppureid.

«Ilmselt on välistööjõu suurenemine meie ühiskonnas paratamatu.»

«Haridus on kui filter uute inimeste kaasamisel Eesti ühiskonda. Korraldades mõistlikul moel välisriikide noorte Eestisse asumist ja õppimist, suuname me sellega ka paremini majandus- ja rahvastikuprotsesse,» leidis Trasberg.

Majandusteadlane taunis seda, et statistikaamet nimetab oma teates pensionäre ülalpeetavateks. «Oleksin väga ettevaatlik selliste terminite nagu «tööealine elanikkond» või «ülalpeetavad» kasutamisega. Tööea vanus on ajas muutuv ning pole korrektne tänaseid vanusepiire 25 aastat tulevikku edasi kanda,» tõi ta välja.

«Mõistet «ülalpeetavad» kasutakse Eestis suisa halvustaval moel kõikide pensionieas olevate inimeste kohta,» ütles Trasberg ja märkis, et pensionieas inimestel võib olla vara ja sääste, mis ei pane neid kuidagi ülalpeetavate staatusesse.

Statistikaamet teatas täna avaldatud Eesti rahvastiku prognoosis, et seniste trendide jätkumisel kahaneb Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra. Samuti tõuseb ülalpeetavate (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus tööealistega võrreldes 50,9 protsendilt 70,2 protsendile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles