Majandusgeograaf Hardo Aasmäe pakkus välja kolm lahendust Eesti rahvaarvu languse peatamiseks, tuues esimese punktina välja, et alates kolmandast lapsest peaks ülalpidamiskulud katma riik.
Aasmäe: riik peaks kolmanda lapse kasvatamise täielikult kinni maksma
26. veebruar 2014, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasmäe tõdes, et statistikaameti tänane prognoos viib meid kehva seisu, kui Eestis uuendusi läbi ei viida. Ta märkis, et lapsed on tänapäeva maailmas mitte enam vanemate erahuvi, vaid kasvava põlvkonna eest peab hoolitsema kogu ühiskond.
«Esiteks – kolmandast lapsest alates, ükskõik kui palju neid on, peab ühiskond tema kasvatamise täies ulatuses kinni maksma – toidu, peavarju, riietuse, hariduskulud ja mille iganes. See on bilansi üks pool, kuna on avalik huvi, et lapsi oleks rohkem,» ütles ta.
«Teiselt poolt tuleb maksustada lastetud ühiskonnakihid, sest kusagilt peab see raha tulema. Lastetud naudivad ju tegelikult ühiskonna vilju ilma, et nad panustaksid samaväärselt. Need, kel on palju lapsi, maksavad omast taskust kinni lastetute ühiskonnakihtide tuleviku ja tänapäeva,» jätkas Aasmäe.
«Kolmanda asjana tuleb elukestvalt õppe üle minna elukestvale tööle. Pensioniiga kaob mingil hetkel ära ja inimestele hakatakse lihtsalt maksma kompensatsiooni võimekuse vähenemise eest,» rääkis ta. Majandusgeograafi sõnul on inimkond kogu oma olemasolu jooksul töötanud jõukohaselt elu lõpuni, kasvõi paar tundi päevas, ning pensionipõlve idee on tekkinud alles viimasel sajal aastal.
Immigrantide sissetoomine Aasmäe hinnangul tööjõuprobleemi ei lahenda. «See on kõik eilne päev. See on minevikumudeli täiustamine,» oli ta veendunud ja märkis, et immigrante riiki tuues lähtutakse arusaamast, et inimesed eksisteerivad majanduse jaoks, kuigi tegelikult on asi vastupidine.
«Ei ole midagi teha, need reformid tuleb lihtsalt läbi viia,» ütles Aasmäe ja lisas, et seda tuleks teha nii ruttu kui võimalik.
Statistikaamet teatas täna avaldatud Eesti rahvastiku prognoosis, et seniste trendide jätkumisel kahaneb Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra. Samuti tõuseb ülalpeetavate (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus tööealistega võrreldes 50,9 protsendilt 70,2 protsendile.