Välisminister Urmas Paet ütles täna riigikogus, et kuigi on valdkondi, kus NATO ja Venemaa koostöö on hea, on suhetes veel ka liigset usaldamatust.
Paet: NATO-Vene suhteid võiks iseloomustada suurem usaldus
27. veebruar 2014, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paet ütles välispoliitika arutelul NATOst rääkides, et Põhja-Atlandi kollektiivkaitseruum on meie julgeoleku esmane ja olulisim garantii. Tema sõnul jätkab Eesti tegutsemist selle nimel, et NATO kaitsekilp oleks tugev. «Eesti on liitlaste seas olnud usaldusväärne ja julgeolekut tootev. Meie kaitsekulutused küündivad kahe protsendini SKTst, mis on praegusel hetkel liitlaste seas võrdlemisi ebatavaline,» märkis ta.
Paeti sõnul soovib Eesti septembris toimuval NATO tippkohtumisel kinnitust, et NATO-l on tulevikuks selge siht. Tema sõnul peab NATO jääma usutava ja selgelt nähtava võimekusega kollektiivkaitse organisatsiooniks ning suutma kohaneda uute väljakutsetega, mistõttu tuleb arendada vastavaid võimeid, näiteks küberkaitset.
Välisministri sõnul sõltub NATO tugevus ja efektiivsus olulisel määral transatlantilistest sidemetest. «Euroopa ja Põhja-Ameerika peavad töötama koos ja tasakaalukalt. Niisamuti ei tohi kaitsekulutuste tase ning NATO ühistegevustesse panustamine olla liigselt USA poole kaldu,» ütles Paet ja lisas, et kuigi kaks protsenti SKTst on alliansis kahjuks pigem erand, ei tohi ambitsiooni viia sellelt tasemelt madalamale.
Paeti sõnul peab jätkuma ka NATO lahtiste uste poliitika. Tema sõnul toetab Eesti Gruusiale liikmesuse tegevuskava andmist ning on avatud Montenegro liikmeksvõtmisele nähtavas tulevikus, eeldades, et riik on selleks valmis. Samuti on tema sõnul vaja edasi liikuda NATO koostöös Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga.
«Äärmiselt oluline on senisest tihedam koostöö NATOsse mittekuuluvate, kuid samu väärtusi jagavate riikidega, ennekõike Soome, Rootsi, Jaapani, Austraalia, Lõuna-Korea ja Uus-Meremaaga,» lausus ta.
Rääkides NATO ja Venemaa suhetest, ütles Paet, et neid võiks tulevikus iseloomustada suurem pooltevaheline usaldus. «On valdkondi, kus see koostöö toimib ka praegu hästi, näiteks Afganistani-transiit, terrorismi-, narkootikumide- ja piraatlusevastane võitlus, kuid ometi on neis suhetes veel ka liigset usaldamatust, puudutab see siis relvastuskontrolli või õppusi,» märkis välisminister.