Ukraina sündmuste taustal peaksid ka Balti riigid riigikaitse valdkonnas rohkem ära tegema, leiab president Toomas Hendrik Ilves.
Ilves: Balti riigid peavad rohkem kaitsesse panustama
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
27. veebruar 2014, 18:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti Kaitsekolledžit 15. aastapäeva puhul õnnitlenud president Ilves kutsus Eestit, Lätit ja Leedut rohkem riigikaitsesse panustama.
«Balti riikide senine koostöö on aidanud kaasa meie kolme lõimumisele NATOga ning võimaldab meie kaitseressursse targalt kulutada,» tunnustas Eesti riigipea.
Ta kordas iseseisvuspäeva kõnes 24. veebruaril öeldut – maailmas käib alati võimuvõitlus, võitlus väärtuste ning samuti inimõiguste ja demokraatia määratluse pärast.
«Sündmused Ukrainas näitavad, et see võitlus toimub ka Euroopa sees. See annab Eestile ja Läänemere piirkonnale selge sõnumi: me peame riigikaitse valdkonnas rohkem ära tegema. Piisavad kaitsekulutused on meie julgeoleku seisukohalt jätkuvalt väga olulised – see kehtib nii Eesti kui ka Läti ja Leedu kohta,» rõhutas president Ilves.
«NATO on usaldusväärne vaid seni, kuni Alliansi liitlasriigid on usaldusväärsed ja vastutustundlikud. NATO tõsiseltvõetavus meie piirkonnas sõltub ühtaegu nii teiste liitlaste valmisolekust meid kaitsta kui ka Balti riikide pingutustest enda kaitsele raha kulutada. See on minu tänane põhisõnum,» ütles Eesti riigipea.
Ta õhutas Balti Kaitsekolledžit suurendama enda akadeemilist nähtavust Balti-Põhjala piirkonnas.
«Võtke piirkondlikes julgeolekuküsimustes rohkem sõna,» julgustas president Ilves. «Teiseks, suurendage küber- ja IT-teemade osakaalu sõjaväelise hariduse õppekavas. Aprillis korraldatav küberkaitsekonverents, kus arutatakse küberkaitse õpetamist ohvitseridele ja küberkaitseõpinguid ohvitseride õppekavas, on suur samm selles suunas.»