Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme, Narva endise linnapea Mihhail Stalnuhhini sõnul ei soovi Eesti ametnikud tegelikult, et kõik kohalikud venelased oskaksid hästi eesti keelt.
Stalnuhhin: riik ei soovigi venelaste eesti keele oskust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei tasu luua illusioone. Kui ametnikud tahaksid tegelikult, et venelased oskaksid hästi eesti keelt, oleks see probleem ammu lahendatud ja me ei peaks praegu sellel teemal arutlema. Tegelikult on eesmärgiks seatud eesti keele oskuse probleemi jätkumine, et ametnikud ja poliitikud saaksid rahulikult oma kohtadel edasi olla ja probleemiga tegeleda,» ütles Stalnuhhin portaalile Postimees.ru.
Stalnuhhini sõnul käib praegu venelastele eesti keele õpetamine põhimõtte järgi «vaatame, mis juhtub». Ta märkis, et lastele õpetatakse eesti keelt ajaloo, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tundides, kuid riiklikku laiaulatuslikumat keeleõpetamise programmi ei ole.
Stalnuhhini hinnangul peaks keeleõpe algama juba varakult lasteaias.
Tallinna ülikooli vene kirjanduse professor Irina Belobrovtseva avaldas eile arvamust, et keelekeskkonna puudumine ei tohiks olla takistuseks eesti keele õppimisel. Sellega oponeeris Belobrovtseva Ida-Virumaa tudengitele, kes kurtsid, et riigikeele heale valdamisele saab sageli takistuseks eesti keeles suhtlemise võimaluse puudumine. Tema avaldus tõi venekeelses meedias kaasa debati keelekeskkonna olulisuse üle keeleõppel.