Reformierakond andis riigikogu menetlusse põhiseaduse muudatuste eelnõu, mis vähendab valimisaastaid.
Põhiseadusmuudatus valimisreformiks läks riigikokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu järgi valitakse alates 2027. aastast riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris. Alates 2029. aastast valitakse Euroopa Parlamendi saadikud ja president korraliselt samuti alati ühel aastal, esimene juunis ja teine augustis-septembris.
Seadust üle andes rõhutas Reformierakonna fraktsiooni liige Tõnis Kõiv oma kõnes, et tegemist on pikaajalist mõju omava otsusega.
Reformikava järgi jääb valimiste arv samaks, kuid kahaneb valimisaastate arv järgmise saja aasta jooksul 45. Praeguse korralduse juures toimuksid järgmise 100 aasta jooksul 70 aastal valimised, ülejäänud oleksid nii-öelda valimiseelsed aastad.
«Seega elaks Eesti järgmised 100 aastat põhiseaduse muudatust tegemata jättes pideva valimiskampaania olukorras,» põhjendas Kõiv muudatuste vajadust.
Kestev valimiseelne olukord võib põhjustada surve lühiajalistele huvidele orienteeritud eelarvepoliitika läbiviimiseks ja ohustada Eesti pikaajalisi strateegilisi huve.