Õiguskantsler Indrek Teder ütles täna riigikogus toimuval laste õiguste tagamise arutelul, et riigikogul tuleks lõpuks ära otsustada, kas luua laste ombudsmani iseseisev institutsioon või laiendada õiguskantsleri pädevust.
Õiguskantsler: puudus on laste õiguste tutvustajatest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei ole vastu ja minu meelest on asjakohane, kui õiguskantsleri pädevust laiendatakse ja nähakse ette, et õiguskantsler on ka laste ombudsman, kuid seda saab teha ainult tingimusel, kui õiguskantsleri eelarvet suurendatakse,» sõnas Teder.
«Muidugi on võimalik ka selle institutsiooni loomine eraldi. Samas tähendaks see praeguse põhimõtte muutmist, et Eestis kui väikeriigis ei dubleerita sarnaseid kohustusi, vaid need püütakse ratsionaalselt ühendada,» põhjendas ta. Samuti oleks eraldi asutuse loomine tema sõnul tunduvalt kallim.
Õiguskantsler märkis, et praegu ei täida mitte keegi suurt osa lasteombudsmani ülesannetest. «Oma senise kogemuse põhjal saan väita, et hetkel on Eestis eelkõige puudu nimelt lapse õiguste tutvustajast. Laste õigustest ei ole piisavalt teadlikud ei lapsed, lapsevanemad ega ka õpetajad, kasvatajad,» kõneles õiguskantsler.
«Teadmatust kinnitab ka fakt, et laste õigusi puudutavate avalduste osakaal õiguskantslerile aasta jooksul esitatavate avalduste hulgas on väga väike, samal ajal kui kontrollkäikudel erinevatesse lasteasutustesse on ilmnenud, et lastel on tegelikult sama palju ja vahel ka rohkem probleeme kui täiskasvanutel.»
Tema sõnul kerkivad just teadmatusest paljud probleemid ja konfliktid.
Eestis täidab praegu mõningaid lasteombudsmani ülesandeid õiguskantsler, näiteks kontrollib ta laste õigusi puudutavate aktide seadusele vastavust ja lahendab talle saadetud laste õigusi ja vabadusi puudutavaid avaldusi, samuti teeb väärkohtlemise ennetusena kontrolle lasteasutustes.
Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof rõhutas oma kõnes samuti selget vajadust laste ombudsmani järele. Tema sõnul tuleks selle institutsiooni juurde koondada nii laste õiguste rikkumist puudutav teave kui ka info laste tervise, elutingimuste, haridustee, vajaduste ja murede kohta.
«Kui meil on olemas tõene info, siis võimalik senisest palju tõhusamalt laste huvide eest seista ja ka seadusi ning määrusi muuta,» märkis Pikhof.
«Lahendamata on näiteks küsimus, millist tugiteenust pakkuda lastele, kelle vanematel on psüühikahäired. Ka ei taga meie seadused piisavat kaitset perevägivalla eest,» arvas ta.