Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tuleviku Eestit juhib naispeaminister

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tartu noorte Tiina Tillo (paremalt) ja Ann Starkopfi kujutletud tuleviku Eesti ei erine praegusest jahmatavalt palju ja muutused on pigem positiivsed. | FOTO: Priit Mürk

Praeguste koolilaste nägemuse järgi sõidavad Eestis kümne aasta pärast kiirteedel autod 130-kilomeetrise tunnikiirusega, riiki juhib sotsiaaldemokraadist naispeaminister ning avastatud on HIVi vastane ravim.


«Milline on Eesti 10 aasta pärast? Ei julge kohe päris täpselt nüüd öelda. Praegu oleme lummuses lääne «särast», kuid kümne aastaga jõuab ümber mõelda,» kirjutas Tallinna Pääsküla gümnaasiumi põhikooli õpilane Margus Ülper.


Tema luulevormis töö oli üks 175st, mille esitasid 6–18-aastased õpilased haridusministeeriumi visioonikonkursile «Eesti 100». Ülper oli üks väheseid, kes nägi tulevikku tumedamates toonides.


Ta kirjutas: «Iga teine, keda näed, võib olla HIV-positiivne. Inimesed paksud, ei mahu enam ülikonda.» Samas tunnistas temagi, et kindlasti on lääne ühiskonnal ka omad head küljed, kuid tema kui konservatiivsema elulaadi pooldaja tõi välja ainult negatiivse.


Vanema vanusegrupi võitjad, kevadel Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Tiina Tillo ja Ann Starkopf kirjutasid tuleviku lahti erinevate väljamõeldud inimeste kaudu.

Üks tegelastest, teismeline Mari on 2018. aastal too much häppi oma eluga. Tema vanemad köhivad pappi, kui vaja šoppama ja tšillima minna. «Igast kuulsad brändid on siia jõudnud. Krt, Eestis läheb laif ikka paremax!» rõõmustab tulevikupuberteet.


35-aastane advokaat ja ärimees Heiki tõdeb tüdrukute kirjutises, et viie rikkama Euroopa riigi hulka pole Eesti veel jõudnud, aga kinnisvarahinnad on võrreldavad teiste Euroopa riikidega. 54-aastane ühiskonnaheidik Aadu üritab nagu tema praegused saatusekaaslased ka aastal 2018 hinges püsida.

Kliimasoojenemine on elu kergemaks teinud, malaariasääsed ja usinalt prügi sorteerima hakanud inimesed raskemaks. Tillo ja Starkopfi väljamõeldud tulevikuarst, 45-aastane Viktor on entusiastlik, sest aidsi ravimi avastamine on käeulatuses.
68-aastane sotsiaaldemokraadist minister Tiiu annab poliitikule iseloomulikus vormis teada, et riik on leidnud lõpuks tasakaalu majanduskasvu stimuleerivate ja samas sotsiaal­sfääri toetavate otsuste vahel.


Peipsi järv ajab üle kallaste
16-aastane Maarja Nõmmik Vinni-Pajusti gümnaasiumist näeb 2018. aasta Eestit läbi viieaastase poisi silmade, kes, kuulates oma isa, ema, vanaisa ja vanaema jutte, saab teada, et soomlaste avastatud HIVi-vaktsiin toimib, tuumaenergiat tarvitatakse üha rohkem, majanduslangus on seljataga ja eurode asemele igatsetakse tagasi Koidulaid ja Jakobsone.


Kuue- kuni kümneaastased lapsed valutasid oma töödes südant keskkonna pärast. Mitme klassi jagu Kehra gümnaasiumi lapsi kirjutas oma kodukohast lootuses, et kümne aasta pärast jääb sild terveks ja tehas on lakanud ümbruskonda haisuga mürgitamast.


10-aastane Elva poiss Rein Leetma kujutab Eestit kümne aasta pärast poolsaarena. Nimelt on Peipsi järv üle kallaste ajanud ning kasvanud jõed on ühinenud merega. Üleujutuse eest põgenenud inimesed elavad linnades, mis on kasvanud sedavõrd suureks, et Elva ja Taru vahemaa on 18 kilomeetrit ja Tallinnast Tartusse jõuab tunni ajaga.


Seda muidugi ka tänu kiirteedele, kus võib sõita 130 kilomeetrit tunnis. «Muutunud on ka inimesed. Restoranides ja poodides ütlevad müüjad ja ostjad üksteisele «Tere!» ja «Suur tänu!». Naeratavad rohkem ja on õnnelikumad,» kirjutas Leetma.


Keskkonnateemat kajastas ka Tartu Kivilinna gümnaasiumi 4. klassi poiss Kalju Termonen. «Võib-olla mõeldakse kümne aasta pärast välja sellised aparaadid, mis näevad välja nagu mikrolaineahjud. Kui sinna sisse panna oma praht ja valida vajalik programm, siis ta muudab selle prahi näiteks väetiseks, mis on kasulik taimedele,» pakkus Termonen.


12-aastane Aleksandr Kesa kirjutas, et selleks, et Eesti oleks tulevikus selline, nagu tema ette kujutab – õitsev, roheline, siniste järvesilmadega –, on vaja paljut muuta. Muutused on Kesa hinnangul vajalikud eeskätt elektrienergia kasutamises, kus kivisüsi ja nafta tuleb vahetada tuule, päikese ja vee vastu.


Ökoloogiliselt puhtad tooted


«Eestist saab peamine ökoloogiliselt puhaste toodete tootja Euroopa turul. Pakendid lagunevad kiiresti, olles toiduks mikroorganismidele ja taimedele. Linnades sõidetakse ühistranspordiga, isiklike autodega liigeldakse ainult maanteedel,» kujutles Kesa.


Kümmekond Tallinna 1. eriinternaatkooli vaimupuudega õpilast esitasid tulevikunägemuse läbi iseenda. 15-aastane Evert loodab, et käib kümne aasta pärast tööl, kus teenib palju raha selleks, et head elu elada.


Leida unistab kodust, mis on väga ilus ja remonditud. Ta töötab kokaabina, tal on normaalne mees ja koer. Oma lastele koob ta sokid ja mütsid ise. Veronika arvab, et tal on abikaasa Martin, sest see on kõige ilusam poisinimi, ning nende lastel on söök laual ja riided seljas.


Kerli mõtleb kümne aasta pärast mõnikord oma koolist, see on suurem ja ilusam ja seal on mugav lift neile õpilastele, kes ei saa hästi kõndida. Maikuu viimasel päeval läheb ta vilistlaste kokkutulekule ja loodab seal näha klassijuhataja Rutti ja kasvataja Kerstit, kes on kõige armsamad inimesed.

Visioonikonkursi «Eesti 100» parimad
6–10-aastased:
1. preemia – Rein Leetmaa, Elva gümnaasium
2. preemia – Kalju Termonen, Tartu Kivilinna gümnaasium
3. preemia – Mardi Truus, Tallinna Saksa gümnaasium
Eripreemia – Rannu lasteaed, juhendaja eripreemia – Sirje Jõe, Kehra gümnaasium

11–15-aastased:
1. preemia – Aleksandr Kesa, Tallinna humanitaargümnaasium
2. preemia – Tallinna I internaatkooli 8. klass
3. preemia – Margus Ülper, Tallinna Pääsküla gümnaasium
Eripreemiad – Tuuli Lõhmus, Miina Härma gümnaasium; Erika Tšerkašina, Narva humanitaargümnaasium; Mark Saaremägi, Tartu Veeriku kool
Juhendaja eripreemia – Krista Ustav, Simuna kool

16–19-aastased:
1. preemia – Tiina Tillo ja Ann Starkopf, Hugo Treffneri gümnaasium
2. preemia – Maarja Nõmmik, Vinni-Pajusti gümnaasium
3. preemia – Maarja-Liisa Soe, Rocca al Mare kool
Eripreemiad – Heli Jürisson, Tallinna Kuristiku gümnaasium ja Vahur Onton, Gustav Adolfi gümnaasium

Konkursi eripreemia multimeediavahendite oskusliku kasutamise ja visuaal-graafilise lahenduse eest – Indrek Ots, Rapla ühisgümnaasium
Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Tagasi üles