Koolireformieelnõusse enne selle vastuvõtmist tehtud muudatus avab ukse gümnaasiumide erastamisele ja lõpuklassides õppimise tasuliseks muutumisele, kardab linnade liit.
Linnade liit kardab gümnaasiumide erastamist
3. juuni 2010, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liidu tegevjuhi Jüri Võigemasti sõnul on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu muutunud veel viimase hetkeni ning lõpusirgel lipsas sinna sisse säte, mis võib perspektiivis viia gümnaasiumi erastamise ning tasuliseks muutmiseni.
Nimelt, kui laps läheb näiteks maalt linna kooli, peab tema koduvald tema õppimisega tekkivad tegevuskulud kinni maksma. Arutelude lõppfaasis riigikogu kultuurikomisjonis eelnõusse lisatud sätted aga ütlevad, et tegevuskulud tuleb maksta kinni ka siis, kui minnakse õppima erakooli.
Võigemasti sõnul tuleks vaadata erakoolide teistega võrdsustamist koos asjaoluga, et juba on hakatud mitmel pool Eestis ette valmistama riigigümnaasiumide moodustamist.
Tema nägemuses pole võimatu, et riigi kätte satub suur osa gümnaasiume ning mõni valitsus otsustab need erastada või anda erafirma käitada.
Sel juhul peavad linnade liidu juhi väitel kohalikud omavalitsused maksma osaliselt kinni oma laste õppimise erastatud gümnaasiumis ja neil puudub õigus sõna sekka öelda.
Keskerakonda kuuluva Võigemasti sõnul soosib sellist loogikat just põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine. «Gümnaasiumiharidus pole teatavasti kohutuslik,» meenutas ta.
Haridusminister Tõnis Lukase väitel on tegu pahatahtliku ja eksliku mõttelennuga.