Kaitsejõudude juhid mängisid läbi halvimaid võimalusi

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe juhataja Riho Terras.
Kaitseväe juhataja Riho Terras. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eelmise nädala lõpus hakati hoolsamalt kontrollima väeosadest väljuvate ja sinna sisenevate inimeste dokumente ning helistati läbi kaitseliitlasi.

Postimehe andmetel kaalus Eesti kaitsevägi eelmisel reedel erinevaid ohustsenaariume. Laual olid mitmed olukorrad, erinevad võimalused, kaaluti ja analüüsiti kõike. Lõpuks otsustas kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, et kuna Eestile ohtu ei ole, minnakse edasi tavapärase tegevusega.

Küll viibis ohustsenaariumide kaalumise tõttu reedel ajateenijatele linnalubade väljaandmine, mis omakorda tekitas kuulujutte ja kaitseväelaste-ajateenijate seas ka närvilisust. Sama päeva õhtuks tavapärane linnalubade väljaandmine siiski taastus, nädalavahetus oli juba rahulik.

Tõeks ei osutunud teade, et Võrus asuvas Kuperjanovi jalaväepataljonis ei jagatud laupäeval ja pühapäeval linnalubasid.

«Sellel nädalavahetusel oli linnaloal umbes 60 protsenti Kuperjanovi pataljoni ajateenijatest,» kinnitas kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem kaptenmajor Ingrid Mühling ning lisas, et muidu toimus tavapärane ja ammu etteplaneeritud tegevus.

«Planeeritud väljaõpe oli järgmistes üksustes: õhutõrjepataljoni kahuripatarei lahinglaskmised, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni välilaager. Alates pühapäevast olid välilaagris vahipataljoni ajateenijad,» loetles ta.

Postimehe allikad kinnitasid ka seda, et kaitsevägi tõstis reedel oma ohuhinnangu tasemele «Alfa» ja see tase kehtib siiani.

Tegelikult on see kõige madalama taseme ohuhinnang, millel sisulist tähendust väga ei ole. Pigem tähendab see midagi sellist, et väeosadest väljuvate ja sinna sisenevate inimeste dokumente tuleb hoolikamalt kontrollida.

«Alfa» ei ole erakordne ka selles mõttes, et vähemalt kord aastas kuulutatakse see välja juba treeningu ja valmisoleku kontrolli mõttes. Praegu tuli välispoliitiliselt ärev olukord isegi kasuks: nii saadi ohuhinnangu toimimist testida väljaspool tavapärast rutiini.

Laupäeval tuli ka Kaitseliidus ülevalt poolt käsk teha kohalolekukontroll malevapealike, kompaniipealike ja rühmapealike tasemel.

Kaitseliidu teavitusjaoskonna ülem major Tanel Rütman ei täpsustanud, kas see kohaloleku kontroll puudutas kõiki Kaitseliidu malevaid või ainult osa neist. Küll ütles ta, et kui mõnes malevas mindi kohaoleku kontrolliga pealike tasemelt kaugemale, kuni lihtliikmeteni välja, oli see juba iga maleva enda otsus: «Vabatahtlik organisatsioon ikkagi, nad näitavad ise initsiatiivi.»

Postimehele teadaolevalt tehti aga näiteks Tartu malevas just selline lauskontroll, kus mõne päeva jooksul helistati läbi kõik maleva liikmed. Neilt uuriti, kas nad on olemas ja kui kiiresti jõuaksid nad vajaduse tekkides täisvarustuses malevasse.

Erineva taseme ja ulatusega kohaloleku kontrolle teevad Kaitseliidu malevad paar korda aastas. Põhjuseks võivad olla õppused või lihtsalt rutiinne kontroll.

Suuremat ja ülevalt juhitud kontrolli juhtub siiski harva. Üks Tartu kaitseliitlane ütles, et nende malevas oli viimati lauskontroll 2008. aastal Vene-Gruusia sõja ajal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles