Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma leidis, et sõjalist ohtu Eestil praegu karta pole, küll aga on märgata tegutsemist informatsioonisõja tandril.
Raidma: loodan, et Venemaa meil informatsioonisõjaga edu ei saavuta
5. märts 2014, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaa tänane tegevus Ukrainas mõjutab otseselt nii Eesti kui kogu Euroopa julgeolekuolukorda. Üldises, kuid meile väga olulises plaanis on see võitlus ühiste arusaamade ja väärtuste üle. Rahvusvahelist õigust ja riigi iseseisvust ning territoriaalse terviklikkuse pühadust erinevalt tõlgitsema asumine on selge ohu märk,» lausus Raidma Postimehele.
«Mis puudutab otsest julgeolekuohtu Eestile, siis täna see puudub. Meil on põhjust uskuda tänaste Eesti julgeoleku ja riigikaitse eest vastutavate ametkondade võimekusse adekvaatselt reageerida. Oleme ka NATO liige. Tegemist on siiski maailma kõige võimekama sõjalise organisatsiooniga. See annab meile lisagarantii,» leidis Raidma.
Venemaa sõjalist aktiveerumist ta siiski väheoluliseks ei pidanud. «Naaberriigi sõjalise aktiviseerumise peale tuleb alati tähelepanelik olla ja olukorda ning arenguid jälgida. Seda ka Eesti asjaomased institutsioonid teevad,» kinnitas ta.
«Sõjalist ohtu täna karta ei ole põhjust. Küll on informatsioonisõja tandril toimetamist märgata. Informatsioonisõda on meie idanaabri sõjapidamise ja ka välispoliitika lahutamatu osa. Loodan, et meie ühiskond ja meediaruum on nii vaba, et suunatud valedega soovitud tulemusteni enam ei jõuta. Ja seda sõltumata geograafilisest piirkonnast või kasutatavast keelest,» märkis Raidma.
Julgeolekunõunik Eerik-Niiles Kross tõi oma arvamusartiklis esile rea tingimusi Eesti sõjalise ohu hinnangu kohta: võimaliku vastase vägede rutiiniväline liikumine meie piiride läheduses, vägede lisandumine piiri lähedusse, lennuväe õppe või muude lendude sagenemine piiri läheduses, õhuruumi rikkumiste sagenemine, laevastiku mitterutiinne liikumine territoriaalmere läheduses, sõjalise kommunikatsiooni (raadio jne) sagenemine ja tavapärasest erineva graafikuga kommunikatsioon, negatiivne ja kallutatud infovoog naaberriigi meedias Eesti kohta, ametliku retoorika järsk teravnemine Eesti ja tema liitlaste suunas, riiklikult suunatud sotsiaalmeedia aktiviseerumine. Indikaatoreid on muidugi märksa enam, ent paljude ilmnemist ei ole võimalik avalikest allikatest jälgida.
Raidma pidas seda natuke vägivaldseks summaks asjadest. «Kerge küsimuse tekitab väide, et avalikke allikaid kasutades on võimalik jälgida naabri sõjalist kommunikatsiooni, laevastiku mitterutiinset liikumist jms ehk siis Kross ilmselt kasutab mingeid muid allikaid. Ma jätaks selle teema ja ohu hindamise ikkagi neile riigiteenistustele, kes selleks ellu kutsutud on,» leidis ta.
Samuti ei nõustunud Raidma Krossi hinnanguga, et Eesti piiride taga ei ole praegusega võrreldavat sõjalist eskalatsiooni olnud 1991. aastast saadik. «Kui Eesti piiritagust mõõta kogu Venemaa territooriumiga, siis võiks arutleda. Kui räägime konkreetsest Eesti piiri tagusest piirkonnast, siis ei nõustu,» ütles ta.