Venemaa presidendi Vladimir Putini algatatud sõjaretk Krimmi poolsaarele ei pruugi anda soovitud tulemusi ning muu hulgas on kahju kannatajaks presidendi lähikonda kuuluvad oligarhid ja ka Venemaa keskklass, kellele Putin lubas võimule tulles jõukust ja stabiilsust, kirjutab Kauppalehti.
Soome Panga andmetel kuulub Venemaa keskklassi 28 protsenti kodumajapidamisest. Selle elujärge mõjutab otseselt rubla nõrgenemine, mis vähendab nende ostuvõimet, kui importkaubad kallinevad. Peale selle on keskklassile koormaks keskpanga 1,5-protsendiline baasintressi tõstmine, mis kasvatab laenukulusid.
Vene kirjanik ja ajakirjanik Julia Latõnina kirjutab, et viimasel 12 aastal Venemaal tekkinud oligarhidel on üks ühine joon, neil kõigil on tugevad sugulus- või sõprussidemed Vladimir Putiniga. Putini enda vara oli 2000. aasta deklaratsiooni järgi 450 000 eurot, kuid eri allikate kohaselt on see 80 miljardit dollarit, millega ta on maailma rikkaim mees.
Et oligarhid saaksid säilitada oma vara, peab Putin püsima võimul. Ja samas nad ei soovi, et president oma tegevusega nende vara ohtu seaks. Nagu kirjutab Novoje Vremja ajalehe peatoimetaja Jevgenia Albats, jäi Putini sõjaretk Krmmis ilmselt nii lühiajaliseks, et see hirmutas tema lähikonda. Bloomberg Newsi andmetel kahanes näiteks naftaärimees Gennadi Timtšenko vara ühe päevaga 1,7 miljardi euro võrra, kui Vene rubla ja börsikursid esmaspäeval kukkusid.
«Tõenäoliselt Putini lähikondlased palusid juba põlvili, et ta peatuks, kuna oli tekitanud tõsise olukorra kõigile: endale, pensionäridele, ametnikele, tavakodanikele ja oma lähikonnale,» kirjutab Vene opositsioonipoliitik Konstantin Borovoi intervjuus Amurburg.ru-le.
«Kui nüüd Rotenbergi, Vekselbergi ja kogu Putini lähikonna kontod peaks külmutatama, siis oleks see neile katastroof,» lisas ta.
Rubla nõrgenemisel, mille toetamiseks Venemaa keskpank pidi esmaspäeval kulutama 11,4 miljardit dollarit, on suur peidetud mõju ka Venemaa firmadele, millest paljud on võtnud soodsa intressiga euro- või dollarilaenu ning mille tagasimaksmist rubla nõrgenemine raskendab. Vene firmade valuutalaen pidavat moodustama üheksa protsenti sisemajanduse kogutoodangust, kirjutab Taloussanomat.