ERRi lähitulevik: investeering betooni ja uutesse kodumaistesse draamasarjadesse
9. märts 2014, 23:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahvusringhääling ja kultuuriministeerium on seljad kokku pannud – Eesti Vabariigi 100. aastapäeval olulist rolli kandev ERR peab juba õige pea riigieelarvest lisarahasid saama.
Sellele järeldusele jõuti mõne nädala eest, kui rahvusringhäälingu juhatus kultuuriministeeriumis värske ministri Urve Tiiduse ja kantsler Paavo Nõgene jutul käis.
Kohtumisel kinnitati kaks tähelepanuväärset kokkulepet: esiteks läheb ERRi huve esindav Tiidus 2015. aasta riigieelarve läbirääkimistele ettepanekuga tõsta ERRi investeeringuteks mõeldud summasid 1,9 miljonilt eurolt 3 miljonini.
Samuti kavatseb kultuuriministeerium ERRi baaseelarvesse igaks aastaks küsida 300 000 lisaeurot, et ringhääling saaks omandada suurte spordivõistluste ülekandeõigused ning ei korduks mullune olukord, kus jalgpalli MMi ülekanded ähvardasid rahanappusel ära jääda.
Me oleme oma ruumiprogrammi väga kriitiliselt üle vaadanud ja see rõõmus optimism, mis meil oli 2007-2008, kui meile anti maad Tuisu tänaval – neid vajadusi oleme nüüd tagasi tõmmanud.
Kas valitsuselt lisaraha saadakse, sõltub mõistagi eelarveläbirääkimistest. Küll aga on ERR nende summadega juba arvestanud oma äsjavalminud arengukavas aastateks 2015-2018.
Arengukava läbivad punase joonena kolm olulisemat põhimõtet. Esiteks peab ERR ümber ehitama oma amortiseerunud hooneid Tallinna kesklinnas ja tõstma tehnostandardeid. Teiseks tuleb teha kõik selleks, et televaatajate ja raadiokuulajate vähenemise kiuste ERRi kanalite jälgitavus püsiks või mõnel juhul ka kasvaks. Kolmandaks peab rahvusringhääling olema valmis 2018. aastaks, mil temalt oodatakse juubeliaasta ürituste põhjalikku kajastamist.
Telestuudiote tulevik lahtine
ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ütles Postimehele, et kõige suurem mure on hetkel amortiseerunud kinnisvara. Pärast seda, kui ringhäälingunõukogu 2012. aastal ERRi uue maja ehitusplaani rahapuudusel maha mattis, tuleb kaasajastada kesklinnas asuvad hooned.
Allikmaa sõnul on investeeringuraha esmasjoones vaja selleks, et ehitada Kreutzwaldi 14 asuv vana raadiomaja 2016. aasta sügiseks ümber uudistemajaks.
«Me peame uudised kokku viima, praegune olukord ei ole normaalne. Sinna kolivad kõik Aktuaalse Kaamera stuudiod ja toimetus, raadiouudised ja uudisteportaalid,» kirjeldas ta.
Seejärel tuleb hakata lahendama probleemi telestuudiotega, mida kummitab kitsikus. «ETV2 hakkab tulevikus muutuma ka rohkem omasaateid näitavaks programmiks ja siis võiks üks 400-500-ruutmeetrine stuudio juures olla. Praegu võtame arutult palju stuudiokujundust maha ja paneme üles. Väga palju asju jääb selle tõttu ka tegemata,» põhjendas Allikmaa.
Laual on kaks võimalust: kas ehitada uued stuudiod raadiomaja ja tulevase uudistemaja vahele Kreutzwaldi 14 parklasse või renoveerida vanad stuudiod Gonsiori ja Faehlmanni tänavate vahel, ehitades parkla asemele kolmanda stuudio. Mis see maksma läheb, pole veel teada, aga Allikmaa sõnul pannakse käiku odavam variant. Otsus tehakse ära enne selle aasta lõppu.
Tees, et ERR mitte mingil juhul kesklinna ära ei mahu, on ümber mõeldud. «Me oleme oma ruumiprogrammi väga kriitiliselt üle vaadanud ja see rõõmus optimism, mis meil oli 2007-2008, kui meile anti maad Tuisu tänaval – neid vajadusi oleme nüüd tagasi tõmmanud,» ütles Allikmaa.
Vaatajaid hoiab kodumaine draama
Arengukava üks kaalukamaid eemärke on hoida ERRi telekanalite vaadatavus ligilähedaselt 2013. aasta tasemel. Strateegia on lihtne: televiisorist tuleb pakkuda kõike, mida inimesed pole nõus vaatama arvutiekraanilt.
Nii lubabki arengukava, et ERR taotleb järgmised neli aastat kõigi olulisemate spordi suursündmuste ülekandeõigusi ja toob need vaatajateni, jätkab Eurovisiooniga ja keskendub kodumaiste autorite tekstidel põhinevatele draamasarjadele.
«Peame uuesti suutma kodumaiste draamade arvu kasvatada, sest muidu kaotame oma vaatajaid. Maailmas laiemalt - Norras, Taanis - kõik kasvatavad teledraamade mahtu, sest see on see, mida televaatajad suurelt ekraanilt näha tahavad,» ütles Allikmaa.
Milliseid uusi sarju täpselt oodata on, pole Allikmaa sõnul veel selge. Vähemalt üks neist saab olema sisult tagasivaatav Eesti Vabariigi ajaloole.
Pisemate eesmärkide täitmine sõltub juba üle jäävast rahast. Näiteks tahab ERR taaselustada iganädalase satiiri- või huumorisaate, tõsta ERR.ee loetavus 400 000 inimeseni nädalas ja muuta ETV2 programm täiemahuliseks.
Murelaps Raadio 2
Allikmaa tunnistas, et ERR on kaotamas kontakti noore raadiokuulajaga ja vajalikku kuulajate pealekasvu ei teki. EMORi mullusuvise uuringu järgi juhib eestikeelsete raadiokanalite kuulatavuse edetabelit Vikerraadio 314 000 kuulajaga nädalas, järgmine ERRi raadiokanal Raadio 2 on 124 000 kuulajaga aga alles 7. kohal.
«Seis ei ole kiita. Kõige hullem, mis on juhtunud on see, et kontaktide arv traditsiooniliste raadiokuulajate hulgas on vähenemas,» nentis Allikmaa. See tähendab, et pole selge, kui paljud kuulavad raadiot internetis või järelkuulatavana, kuid raadiote kõrval on noori järjest vähem.
«See ongi selle aasta mõtlemisülesanne. Tahame, et ERRi põhiline kuulajategrupp ei oleks mitte 45 pluss, vaid olulise osa moodustaks noored.»
Selleks näeb arengukava ette, et muusika osakaal Raadio 2 programmis tõuseb 60 protsendini. Samas tõstetakse hommiku- ja peävaprogrammi sõnasaadete uudislikkust ja käsitletakse senisest enam päevapoliitilisi teemasid.
Kuidas seda täpselt teha, peaks selguma 2015. aastal, kui viiakse läbi uuringud Raadio 2 sõnasaadete sisu vastavusest noorema sihtrühma ootustele.
Samuti on kavas sõlmida kokkulepped artistidega, et Raadio 2 eetris esitatavad muusikasaated võiks 2016. aastast muutuda allalaaditavaks.