Vaher: Eesti ei ole Peruu kokaiini transiitriik

Kokaiin. Foto: SCANPIX

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul ei vasta tõele väide, nagu oleks Eestist ja teistest Balti riikidest kujunenud Peruu ja teistest Lõuna-Ameerika riikidest pärit kokaiini transiitriik ning juba geograafiliselt on selline väide väheusutav.

Vaher vastas täna riigikogus sotside fraktsiooni arupärimisele, mis oli ajendatud jaanuaris Hispaania päevalehes El pais ilmunud artiklist, mille väitel on Balti riikidest kujunenud Peruust pärit kokaiini üks olulisi transiitriike.

«Me ei ole saanud selliseid andmeid ei läbi rahvusvaheliste suhtluskanalitega ega kogutud, meil kohapealsete õiguskaitseorganite poolt. Juba geograafiliselt ja logistiliselt oleks need väited väheusutavad, kuna Eesti lennujaamadel ja sadamatel puudub otseühendus Peruuga. Selline olukord suurendab märkimisväärselt avastamisriski ja seega vähendab ka kriminaalse tulu saamise võimalusi,» ütles siseminister.

Tema sõnul tuleks arvestada ka asjaolu, et pole mõtet vedada kokaiini vahemaandumiste ja ümberistumistega Hispaaniast, Portugalist või Prantsusmaalt Eestisse, et hakata siis seda, uuesti riskides, vedama tagasi Lääne-Europasse.

«Euroopa Uimastiseire Keskuse analüüside kohaselt on Lõuna-Ameerika uimastite sisendpunktid Euroopa turule mitmed Lääne-Euroopa riigid. Balti riike välja ei tooda, aga on selge, et Lõuna-Ameerikast pärit kokaiini osakaalu kasvav suundumus Euroopa riikidele on kindlasti murettekitav,» sõnas Vaher.

Siseminister märkis, et kuna Eestis on kokaiiniturg võrdlemisi marginaalne ja kriminaalpolitsei poolt leitud kogused on globaalses kontekstis äärmiselt väikesed, ei ole võimalik iga leitud koguse kohta konkreetset päritolumaad tuvastada. Viimastel aastatel jäänud kokaiinikogused kordades alla amfetamiinile, marihuaanale, GHB-le ja muudele narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele. 2011. aastal konfiskeeriti kokaiini 34 korral, kokku 800 grammi, 2012. aastal 49 korral, kokku 3,5 kilogrammi ja eelmisel aastal 47 korral, kokku ligi 1,8 kilogrammi.

Siseministeeriumile teadaolevalt on Peruus kokaiini salakaubaveo kahtlusega kinnipeetute arv viimase kolme aasta jooksul olnud stabiilne, võrreldes 2010. aastaga on see kolm korda langenud ja sama võib öelda ka teiste Ladina-Ameerika riikide kohta.

«2010. aastal kandis Peruus narkootikumide veo eest vanglakaristust kuus inimest. 2011., 2012. ja 2013. aastal kaks inimest, lisaks on mõned isikud paaris teises riigis. 2013. aastal kandis näiteks Trinidadis ja Tobagos uimastiveo eest vanglakaristust kaks Eesti inimest. Ei toeta antud statistika seda ühe Peruu ametniku väidet lause kohta, mis puudutab Eesti rolli globaalses kokaiini salakaubaveos. Ja täna meil puuduvad ka statistilised andmed Peruus kinnipeetud välismaalaste kohta tervikuna,» rääkis Vaher.

Hispaania ajaleht El Pais kirjutas jaanuaris, et Peruu kokaiinikaubanduses annab üha enam tooni kauplemine Ida-Euroopa kurjategijatega, kes veavad kokaiini Euroopasse läbi kolme Balti riigi.

Peruu narkootikumidevastase võitluse agentuuri (DEVIDAS) nõunik Alberto Hart ütles ajalehele, et 60 protsenti Peruu narkootikumidest viiakse Euroopasse. «Uueks peamiseks transpordiviisiks on alla neelatud või kohvritesse peidetud narkootikumide transportimine läbi kolme Balti riigi – Eesti, Läti ja Leedu, kust need viiakse edasi atraktiivsematele turgudele Itaaliasse, Prantsusmaale ja Ühendkuningriiki,» rääkis Hart.