/nginx/o/2016/04/05/5232811t1he164.jpg)
Reformierakonna peaaegu 20-aastases ajaloos on olnud vaid üks hetk, mil veidi paistis välja erakonna siseelu – see oli Silver Meikari suu läbi lahvatanud rahastamisskandaal. Kui Andrus Ansip ja Siim Kallas läinud hilissügisel hakkasid rääkima Kallase naasmisest Reformierakonna poliitikasse, oli sellest teadlik vaid väga väike ring.
Esialgne plaan oli, et Andrus Ansip läheb sel sügisel eurovolinikuks, tema asemel tõuseb erakonna esimeheks ja peaministriks Urmas Paet ning Siim Kallas läheb europarlamendi valimistele Reformierakonna esinumbrina. Järgmise käiguna oleks Kallas korranud Toomas Hendrik Ilvese liikumist ning tulnud Brüsselist 2016. aastal Eestisse juba presidendikandidaadina.
Kallasele see ei sobinud. Ta nägi end vaid peaministri ja erakonna esimehena ning europarlamendi koha soovis ta tagada oma tütrele Kaja Kallasele. Sellest saigi edasine plaan.
Väga laialt Reformierakonnas veel Kallase tagasitulekust ei räägitud. Ansip arvestas, et vahetus tehakse alles sügisel, kui Kallase aeg eurovolinikuna täis saab ja Ansip tema asemele Brüsselisse kolib.
Kallas esimene soolo – kiri erakonnakaaslastele, milles ta teatas, et on valmis saama Eesti peaministriks, kui Ansip otsustab enne 2015. aasta valimisi ametist tagasi astuda – ei jätnud Ansipile enam valikut.
Kallase teine soolo – erakonnakaaslastelegi ootamatu loobumine peaministri kohast – tekitas aga Eesti senises poliitikas pretsedenditu olukorra, kus tuli loetud tundidega leida järgmine peaministri kandidaadi kandidaat.
Kuidas see kõik juhtus, loe homsest Postimehest.