Norralannast ema, kelle 14-aastane tütar hukkus 2011. aastal Utøya saarel paremekstremist Anders Behring Breiviki käe läbi, ei soovi et ta tütre nimi pannakse hukkunute memoriaalile.
Norralanna ei soovi oma tütre nime Utøya memoriaalile
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. märts 2014, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veresaunas elu kaotanute mälestusmärk kannab nime «Mälestushaav» ning selle autor on Rootsi kunstnik Jonas Wahlberg, edastab The Local.
«Mitte keegi ei tohiks teenida hukkunute pealt ning selle tõttu ei soovi ma ka oma tütre nime sellele mälestusmärgil näha,» teatas Vanessa Svebakk.
Svebakki tütar Sharidyn osales Utøyal Norra tööpartei noortelaagris, kus ta püüdis Breiviki eest põgeneda, kuid sai kuuli rindu. Ta suri silmapilkselt.
Dahlbergi memoriaalikavandi valis möödunud kuul välja Norra avaliku kunsti nõukogu Koro. Seda peeti võistlusele esitatud lahendustest parimaks.
Utøyal hukkunute memoriaal plaanitakse luua saare lähedale Sørbråteni poolsaare tippu, lõigates tipust tee läbi ja eraldades selle. Maastikusse tekib selle monumendiga nagu «haav».
Mälestusmärgile pannakse ka hukkunute nimed. Seal jalutajad saavad neid näha ja meenutad lahkunuid.
«Meilt, vanematelt, kes me kaotasime seal oma lapsed, ei ole kunagi küsitud, kas me tahame laste nimesid seal näha. Tegemist on väga ebademokraatliku sammuga,» lausus tütre kaotanud norralanna.
KORO juhi Svein Bjørkåsi sõnul on see esimene juhtum, mil keegi on Utøya hukkunute mälestusmärgi vastu.
«Uurime asja ja vaatame, mida teha saame,» lisas juht.
Anders Behring Breivik tappis 22. juulil 2011. aastal Utøya saarel 69 inimest ning Oslos kaheksa. Kokku kaotas elu 77 inimest.
Paremäärmuslik Breivik sai selle eest 21 aasta pikkuse vanglakaristuse.