NATO asepeasekretär Alexander Vershbow peab Ukraina kriisile poliitilist lahenduse leidmist võimalikuks ka pärast Krimmi referendumit.
NATO asejuht: Ukraina kriisi saab lahendada ka referendumi järel
14. märts 2014, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Selle referendumi seaduslikkuse kohta on palju kahtlusi, kuid kriisi poliitiline lahendamine on võimalik ka pärast selle toimumist, sest rahvusvaheline kogukond ei kavatse referendumi seaduslikkust tunnustada," ütles Vershbow Interfaxile.
Vershbow sõnul ei kavatseta tunnustada ka Krimmi võimalikku annekteerimist Venemaa külge sarnaselt sellega, kuidas "rahvusvaheline kogukond ei tunnustanud kunagi Läti, Leedu ja Eesti arvamist Nõukogude Liidu koosseisu".
"Anneksiooni järel muutub olukord tunduvalt keerulisemaks. Selles pole kahtlust," sõnas NATO asepeasekretär.
"Meie vaatevinklist ei ole referendum seaduslik, sest ei vasta Ukraina põhiseadusele ega Helsingi põhimõtetele. Teisalt ei ole see ka legitiimne, arvestades tingimusi, milles see läbi viiakse," lausus ta.
Vershbow sõnul on Krimmi referendumi algatamise legitiimsus küsitav, sest Krimmi parlamendi praegune koosseis pandi paika pärast parlamendihoone okupeerimist Simferopolis. Krimmi on võtnud oma kontrolli alla eraldusmärkideta vene sõjaväelased.
«ÜRO harta ja Helsingi lõppakti tähtsamate põhimõtete rikkumise asemel tahaksime me näha olukorra deeskaleerimist, diplomaatilisele protsessile võimaluse andmist, kõigi poolte vahelist dialoogi, seda eriti Venemaa ja Ukraina vahel, lahendamaks tüliküsimusi rahvusvahelise õiguse raamistikus,» lausus ta.
Vastates küsimusele 21. veebruari kokkuleppest Ukraina praeguseks tagandatud presidendi Viktor Janukovõtši ja opositsiooni vahel, ütles Vershbow, et tema hinnangul on oluline osa kokkuleppest täidetud.
«Ma arvan, et Venemaa soovib naasta selle leppe juurde, ehkki [Vene presidendi inimõigusvolinik] härra [Vladimir] Lukin seda ei allkirjastanud. Kui Venemaa soovib selle leppe juurde tagasi pöörduda, peaksid nad alustama dialoogi Ukraina võimudega ning proovima olukorda deeskaleerida,» sõnas Vershbow.
Tema sõnul ei ole suveräänse riigi tükeldamine viis, kuidas sedalaadi tüliküsimusi 21. sajandil lahendada.
Asepeasekretärilt küsiti rahvuslaste võimulepääsemise ohu kohta Kiievis. «Ühegi valitsuse koosseisu analüüsimine ei ole NATO asi, see on ukraina rahva otsustada. Ukrainas korraldatakse tänavu uued valimised. See on parim viis, tagamaks, et Ukraina jätkab demokraatlikult valitud valitsuse juhtimisel,» sõnas ta.