Rõivase valitsuse koosseis selgub teisipäevaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Eile presidendilt valitsuse moodustamiseks volitused saanud Taavi Rõivas peaks uue valitsusega riigikogu ette jõudma nädala pärast esmaspäeval, 24. märtsil.

Nädalavahetusel jätkuvad Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooniläbirääkimised, mis esmaspäeva pärastlõunaks peaksid jõudma ministriportfellide jaotamiseni.

Tõenäoliselt soovib Reformierakond hoida enda käes enam-vähem samad ministrikohad, mis on neil olnud Andrus Ansipi valitsuses. Ilmselt on peaministripartei huvitatud ka oma osa suurendamisest, näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri koha võrra.

Praeguses valitsuses on lisaks peaministrile 12 ministrikohta, Rõivase valitsuses ei saa aga ilmselt olema regionaalministri kohta, seega jääks 11 ministrit.

Kui Siim Kallas oleks oma valitsuses soovinud ka Reformierakonna ministriportfellid põhjalikult ümber mängida – põhimõtteliselt nii, et peaministripartei oleks saanud enam-vähem senised Isamaa ja Res Publica Liidu kohad ning sotsid senised Reformierakonna kohad –, siis Rõivas jätkab alalhoidlikumat joont.

Võib arvata, et välisministrina jätkab senise valitsuse populaarseim, Urmas Paet, kes nn Kallase-afääriga on nagunii pidanud hulga mõrusid pille alla neelama. Tõsi, välisministri kabinetist on ilmselt huvitatud ka sotside esimees Sven Mikser, kuid ta võib soostuda erakonna esimehe jaoks piisavalt väärika kaitseministri kohaga. Seda on ta 2000. aastate algul Kallase valitsuses noore poliitikuna ja keskerakondlasena juba pidanud.

Valitsuses on valmis jätkama ka justiitsminister Hanno Pevkur, kes jäi äsja parteisiseselt napilt Rõivasele alla peaministrikandidaadiks saamise võitluses. Samuti on erakonnas piisavalt tugev positsioon Keit Pentus-Rosimannusel, et jätkata keskkonnaministrina. Loogiline oleks, et valitsusse jääks ka alles mõne kuu ametis olnud kultuuriminister Urve Tiidus.

Küsimus on, kas Jürgen Ligi jääb edasi rahandusministriks või liigub Suur-Ameerika tänavalt Harju tänavale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi. See ministrikoht võib olla üks magusamaid ja meeldiks näiteks ka sotsiaaldemokraat Urve Palole, kuid vaevalt Reformierakond seda portfelli väiksemale partnerile anda tahab.

Pigem võib Ligi jääda rahandusministriks ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võtab üle riigikogu liige, Reformierakonna kitsasse siseringi kuuluv Remo Holsmer, kes on peaministri koolivend Tallinna reaalkoolist ja äripartner kümme aastat tagasi loodud ettevõttes, mis äriregistri andmeil on likvideerimisel.

Sotsiaaldemokraatidest võib kõige kindlam ministrikandidaat lisaks Sven Mikserile olla Andres Anvelt, kellest saaks siseminister. Vaadates koalitsiooniläbirääkijate ridu sotside seas, võib arvata, et ministrikohti peaks jaguma ka Jevgeni Ossinovskile (haridus- ja teadusminister) ning Urve Palole (sotsiaalminister).

Viimased viis aastat Brüsseli ja Strasbourgi vahet sõitnud Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar on küll uuesti europarlamenti kandideerimas, kuid juhul kui teda kutsutaks uude valitsusse põllumajandusministriks, võtaks ta selle tõsiselt kaaluda.

Kas portfellide osas just niisuguses jaotuses ja nimedega kokku lepitakse, selgub esmaspäeva õhtupoolikul, hiljemalt teisipäeval, mil koalitsioonipartnerid valitsuse koosseisu arutavad.

Et koalitsioonilepe ja valitsuskabinet heaks kiita, koguneb Reformierakonna volikogu teisipäeval ja sotsiaaldemokraatide oma kolmapäeval. Neljapäeva hommikul peaks koalitsioon lepingu allkirjastama ning samal päeval, 20. märtsil saavad vastsed valitsuspartnerid näidata oma üksmeelt, valides riigikogu uueks esimeheks sotsiaaldemokraat Eiki Nestori.

Taavi Rõivas läheb peaministrikandidaadina riigikogu ette praeguse ajakava järgi esmaspäeval, 24. märtsil ning ametivande annaks uus valitsus kolmapäeval, 26. märtsil. Rõivase kabineti esimene istung oleks siis päev hiljem.


Uue koalitsiooni soovid

•    Langetada töötuskindlustusmakse määra.

•    Tõsta tulumaksuvaba miinimumi.

•    Langetada tulumaksu.

•    Jagada lastetoetust vajaduspõhiselt.

•    Kaitsekulud peavad olema vähemalt kaks protsenti SKTst.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles