Laupäeval Tallinnas hotellis Euroopa alanud koalitsiooniläbirääkimistel saavutasid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kokkuleppe riigikaitse ja välispoliitika valdkonnas.
Valmiv koalitsioon jätkab kaitse- ja välispoliitikas praegust joont
15. märts 2014, 15:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna aseesimees, välisminister Urmas Paet ütles pärast tänaseid kõnelusi ajakirjanikele, et praeguses ärevas julgeolekukeskkonnas on kõige olulisem, et kõik põhilised julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitika alused jäävad paika. Nii jäävad ka Eesti kaitsekulutused tema sõnul kahe protsendi tasemele SKTst.
«Nagu teada, on olnud Eesti ühiskonnas meeleolusid, et kaks protsentigi on mõnede arvates olnud liiga palju. Praegu on kokkulepe see, et sündiv koalitsioon hoiab kaitsekulusid vähemalt kahe protsendi SKT tasemel, see on fikseeritud,» ütles Paet, kes on varem olnud seisukohal, et arutada võiks ka kaitsekulutuste suurendamist. «Mina kindlasti olen seda meelt, et me ühiskonnas võiksime alustada diskussiooni kaitsekulude üldmahu üle, arvestades muutuvat julgeolekukeskkonda Euroopas.»
Tema sõnul soovib loodav koalitsioon jätkata Eesti riigikaitse arendamist ning anda kõik, et Euroopa Liidu ühtne välis- ja julgeolekupoliitika oleks senisest veelgi ühtsem, selgem ja tugevam. Eraldi tõi ta esile Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat ning tegevust Ukraina, Gruusia ja Moldova suunal, pidades oluliseks, et riikidega saaksid sõlmitud assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepped.
«Lisaks on üksmeel ka selles, et senisest paremini ja koordineeritumalt peab Eesti ajama oma väliskaubanduspoliitikat, et teha koostööd kõigi vastavate nii ametiasutuste kui ettevõtlusorganisatsioonidega selleks, et Eesti ettevõtjaid nende eksporditegevuses toetada,» ütles Paet ajakirjanikele.
Reformierakonna pressiteates kinnitas Paet, et Eesti kaitsevõime kindlustamiseks jätkavad erakonnad kaitseväe kümneaastase arengukava elluviimist. «Kaitsetahte ja -võime arendamisel peame oluliseks vabatahtlikkuse põhimõtte soodustamist – Kaitseliitu ja vabatahtlikult ajateenistusse astumist,» lausus ta.
Tema sõnul seisab uus koalitsioon ka Rail Balticu, Baltic Connectori ja LNG terminalide rajamise eest. «Need sammud suurendavad nii regionaalset konkurentsivõimet kui julgeolekut, ühendades Eestit veelgi enam füüsiliselt Euroopaga,» sõnas ta.