Paet: loobusin peaministriks pürgimast Ukraina kriisi tõttu

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet tänaste kõneluste järel.
Välisminister Urmas Paet tänaste kõneluste järel. Foto: Liis Treimann

Välisminister Urmas Paet ütles usutluses Postimehele, et loobus võimalusest pürgida peaministriks rahvusvahelise julgeolekuolukorra tõttu ning vajadusest säilitada Eesti välispoliitikas stabiilsus, ka isikute tasandil.

Siim Kallase taandumise järel edestanuks te poliitiliselt kapitalilt nii Hanno Pevkurit kui ka Taavi Rõivast. Kui konkurentsis Kallasega võis teie otsust kandidatuur taandada mõista, siis tema taandumise järel enam mitte. Miks te ikkagi keeldusite peaministriks kandideerimast?

Urmas Paet: Mis puudutab juttu varasemast taandumisest, siis sellist olukorda polnud, sest välja tuldigi ju ainult Siim Kallase nimega.

Rääkides nüüd kolmapäevahommikusest üllatusest (Siim Kallase ootamatu otsus mitte kandideerida - toim), siis mulle tõesti esitati küsimus, kas ma tahaksin Reformierakonnas peaministri kandidaadi kandidaadiks kandideerida, kuid leidsin, et praeguses olukorras, kus Ukraina kriisi näol on tegu viimaste aastate ühe suurima julgeolekuturbulentsiga Euroopas, mis omab mõju ka meie julgeolekukeskkonnale, vajab Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sõna otseses mõttes stabiilsust, ka isikute tasandil.

Kas te osalesite sellel juhatuse hääletusel, kus Rõivas peaministrikandidaadiks valiti?

Ei osalenud, olin Eestist ära.

Kas Siim Kallase äkkotsus peaministrirallist välja astuda oli teie arvates kohane?

Me kõik oleme inimesed. Eks see oli tema otsustamise ja tunnetamise küsimus, kas tal oleks võimalik oma plaane ellu viia, ning kui Siim Kallas leidis, et ta ta ei saaks oma kavasid siin teostama hakata, siis nii on. Aga kõik on ikkagi inimesed, oma tunnetuste ja emotsioonidega... ning seda on kõrvalt raske hinnata. Aga üllatus oli see kolmapäeva hommikul kindlasti ja mitte väike.

Siim Kallas ei varjanud, et tema üheks eesmärgiks oli Reformierakonna viimine valimisvõidule 2015. aastal ja vasakpöörde ärahoidmine. Kas Taavi Rõivas suudab seda?

See võimalus on Rõivasel jätkuvalt väga hea. Võtmekohaks on kindlasti meeskonnatöö, sest kuigi üks ja oluline küsimus on peaministri isik, siis teine ja mitte vähem tähtis on tema meeskond. Aga, jah, see võimalus on väga hea. Eks Eestis üldiselt hinnatakse seda, mida keegi reaalselt teeb ja sellel meeskonnal on oma tegudega umbes aasta aega võimalik ennast näidata.

Kellest peaks saama Reformierakonna esimees?

Praegu pole ju veel otsustatudki, millal uus esimees erakonnale üldse valitakse. Üks loogika ütleb, et peaminister võiks olla ka erakonna esimees, aga muidugi võib tema kõrvale kerkida ka teisi kandidaate.

Kui teile tehtaks näiteks enne Europarlamendi valimisi ettepanek asuda Reformierakonna etteotsa, kas nõustuksite?

Erakonna esimees selgub valimistega, kus kõik erakonna liikmed saavad osaleda. Seega mingit asumist kuhugi pole. Kui erakonnal on vaja täita peaministri koht, siis on teatud loogika, et seesama inimene oleks ka erakonna esimees.

Kas jätkate välisministrina ka uues valitsuses?

Usutavasti see selgub lähipäevil. Tänase seisuga seda otsust veel pole, aga loodetavasti see ministrikohtade jaotus neil päevil paika saab. Minu poolt on valmisolek välisministrina jätkata täna kindlasti olemas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles