Siseminister Marko Pomerants ütles täna riigikogus arupärimisele vastates, et ei näe elanike väljarändes probleemi, kuna see on enamasti ajutise iseloomuga ning võib hiljem Eestile hoopis olulist lisaväärtust tuua.
Pomerants: elanike väljaränne pole probleem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siseministrina ei näe ma probleemi elanike väljarändes, kuivõrd üldjuhul on väljaränne ajutise iseloomuga ning tähendab seda, et inimesed naasevad Eesti riiki,» ütles minister.
Samuti ei pidanud Pomerants Eesti olukorda väljarände osas kriitiliseks. «Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on inimeste vaba liikumine ühest riigist teise ning erinevate väljakutsete otsimine, olgu nendeks siis töötamine või õppimine välisriigis, loomulik protsess,» märkis ta.
«Usun, et Eesti riigi jaoks on see oluline lisaväärtus, kui inimesed käivad välisriikides ennast täiendamas ja harimas. Uued teadmised ja rahvusvahelised kogemused aitavad nendel inimestel kindlasti elu edasi viia meil siin Eesti riigis,» nägi Pomerants positiivset.
Ta tõi välja, et väljarände põhjuseks on enamasti majanduslikud kaalutlused, samuti suundutakse välisriiki õppima. Valdavalt on väljarändajad noored ja aktiivsed inimesed vanuses 20–35 eluaastat. Keskealiste, 36– 49 aasta vanuste väljarände hulk on juba väiksem.
Eesti kodanike väljarände peamisteks sihtriikideks on Soome, Suurbritannia, Venemaa, minnakse ka Rootsi, Saksamaale, USA-sse, Austraaliasse ning Kanadasse ning üldjuhul alaliselt sinna elama ei jääda.
Venemaale väljarändes moodustavad suurema osa määratlemata kodakondsusega või Venemaa kodanikud, kes elavad Eestis elamisloa alusel. Osa neist rändab ajutiselt peret külastama, osa ka suundub perekonnaliikmete juurde elama.