Harju maakohtu otsusel metsavarguses süüdi jäänud Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti 82-aastane isa Enn kuulis teisipäeval Tallinna ringkonnakohtus õigeksmõistvat lahendit.
Ringkonnakohus mõistis Toomas Vitsuti isa vargussüüdistuses õigeks
18. märts 2014, 21:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohus leidis, et Vitsuti süüdistamises varguses pole alust ja ta tuleb õigeks mõista. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus riigilt Enn Vitsuti kasuks välja 5040 eurot. Kohus arutas kaasust Vitsuti apellatsioonkaebuse peale, milles mees taotles samuti enda õigeksmõistmist.
Harju maakohus mõistis Enn Vitsuti varguses süüdi tänavu jaanuaris ja karistas teda rahalise karistusega 30 päevamäära ehk 168 euro ulatuses.
Süüdistuse järgi lasi Enn Vitsut ajavahemikul 2011. aasta septembrist kuni järgmise aasta jaanuarini raiuda küttepuude saamiseks Harjumaal Kernu vallas naaberkinnistul kaheksa kuuske ja korraldas ka nende äraveo, on Põhja ringkonnaprokuratuur varem väitnud.
Eeluurimisel kogutud andmeil oli Koolitoa kinnistu kaasomanik Enn Vitsut hiljemalt 2009. aasta 24. septembrist teadlik katastrimõõdistamisest, mille käigus sai Naanu ja Koolitoa kinnistu vaheline piir maastikul kindlad koordinaadid. Sellele vaatamata lasi Vitsut maha raiuda ja ära vedada puud, mis asusid piiri järgi Naanu kinnistul.
Prokuratuuri kinnitusel tuvastas uurimine, et Naanu ja Koolitoa katastriüksused moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel, mis tähendab, et selliselt moodustatud katastriüksuste pindala on ebatäpne. Katastriüksuse täpse pindala saab katastrimõõdistamise tulemusena, kui maastikul on piiripunktidele ja vajadusel ka maastikul piiriga seotud maastikuobjektidele määratud koordinaadid, mille kaudu arvutatakse katastriüksuse täpne pindala.
Naanu kinnistu katastrimõõdistamise käigus koostas maamõõtja 2009. aasta 19. mail Naanu katastriüksuse asendiplaani, kus on kirjas täpsed looduses olevate piiripunktide koordinaadid. Maamõõtja teostatud katastrimõõdistamise andmed registreeriti maa-ameti maakatastris sama aasta 14 augustil ja sellest teavitati ka kinnistusraamatupidajat.
Toomas Vitsut teatas mullu augustis meediale, et on antud kaasuses oma isa kõneisik. «Minu isa Enn Vitsut ostis 14 aastat tagasi Eesti Vabariigilt välja maatüki ja sellel kasvava metsa. Erastatud maaüksuse piirid määrati kaardimaterjali alusel. Registrisse kanti maaüksuse suurus ja asukoht. Aastal 2009 raius piirinaaber seadusvastaselt Enn Vitsuti ja Toomas Vitsuti kaasomandis olevalt 3300 ruutmeetrilt maha 60-70 puud. Enn Vitsut tegi selle kohta politseile kuriteoteate, algatamaks lageraie tegija vastu kriminaalasja. Prokuratuur keeldus kriminaalasja algatamast,» rääkis Toomas Vitsut mullu suvel.
«Kuriteo varjamiseks lasi piirinaaber maamõõtjal piiri muuta nii, et lageraie ala jääks piirinaabri maaüksusele. Enn Vitsuti protestidele vaatamata nihutas litsentseeritud maamõõtja naaberkrundi piiri, mille tulemusena 1716 ruutmeetrit Enn Vitsuti maad liideti naabri krundiga. Sellega mõõdeti naabrile osa sellest maa-alast, millelt ta oli raiunud puid 2009. aastal, kui see maa kuulus veel Enn Vitsuti krundi piiresse,» esitas Toomas Vitsut mullu augustis oma nägemuse kaasuse tagamaadest.
Tema kinnitusel oli ametlik kiri, millega Enn Vitsutit teavitati krundipiiri muutmisest, postitatud ilmse arvestusega, et vaidlustuse võimalus aeguks enne, kui ta teatise kätte saab. Õigusvastased piiride koordinaadid kanti registrisse ilma Enn Vitsutiga kooskõlastamata.
«Aastal 2011 tegi Enn Vitsut enda omandis ja valduses oleval maatükil sanitaarraiet vastavalt kohaliku omavalitsuse käest saadud loale. Seejärel esitas piirinaaber, varjamaks enda ebaseaduslikku raiet aastast 2009, prokuratuurile teadvalt vale kuriteoteate kaheksa kuuse varguse kohta. Jaanuaris 2012 algatas prokuratuur piirinaabri kaebuse põhjal Enn Vitsuti vastu kriminaalasja,» lisas Vitsut.