Venemaa kuulsal Kremli meelsel saatejuhil Dmitri Kiseljovil on seos Soomega.
USAd tuumahävinguga ähvardanud Dmitri Kiseljovi ei kantud ELi sanktsioneeritavate nimekirja
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. märts 2014, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiseljov töötas 1990. aastatel alguses kolm aastat Soomes Venemaa Rossiija 1 telekanali korrespondendina, edastab Helsinkin Sanomat.
Venemaa president Vladimir Putin nimetas Kiseljovi Venemaa riikliku Rossiija Segodnja uudistekanali juhiks.
Kiseljov on nii Venemaal kui lääneriikides tuntud mitmete skandaalsete kommentaaride, sealhulgas ka homoteemat puudutavate poolest.
Teda peetakse Kremli hääletoruks ning Ukraina kriisi ajal on ta oma saadetest rünnanud mitmel korral Euroopa Liitu ja USAd.
Möödunud nädala pühapäeval tekitas Kiseljov uue rahvusvahelise skandaali sellega, öeldes et «Venemaal on olemas kõik võimalused muuta USA radioaktiivseks tuhaks».
Eile esitati lääne meedias väiteid, et Soome esitas palve panna sanktsioneeritavate Vene võimuesindajate nimekirja ka Dmitri Kiseljov.
Euroopa Liit määras selle nädala esmaspäeval sanktsioonid 21 Vene ja Krimmi ametnikule Krimmi kriisi tõttu.
Soome välisministri Erkki Tuomioja sõnul näitas Kiseljovi välja jätmine sanktsioneeritavate nimekirjas seda, et taheti jääda algse nimekirja juurde.
Lisaks Soomele esitasid ka Poola ja Baltimaad ELi riikide välisministrite kokkusaamisel oma nägemuse, kellele Vene ametnikest võiks veel sanktsioone määrata, kuid ka neid ei võetud arvesse.
Brüsseli allkate väitel oleks nimekirja ümber tegemine võinud viia pikaajaliste vaidlusteni ning sinna oleks võinud sattuda ka isikuid, kelle kohta ei oleks olnud kindlaid põhjendusi.
Üheks põhjuseks, miks Kiseljov sanktsioneeritavate nimekirjas välja jäi oli ka see, et ta on ajakirjanik ning oleks saanud esitada protesti ajakirjandusvabaduse piiramise kohta.