«Kui öelda Läti ja Leedu kohta otsesõnu, siis pole praeguses erakorralises julgeolekuolukorras rahvastel, kes tahavad olla vabad, alternatiivi. Nad peavad panustama iseseisvasse kaitsevõimesse,» ütles intervjuus Postimehele lahkuv kaitseminister Urmas Reinsalu eile õhtul pärast kohtumist Poola kolleegiga.
«Ühiskonna ees seisab küsimus, mis praeguses kriisis pole akadeemiline, kas ta on valmis oma vabadust kaitsma,» märkis Reinsalu. «Vastus ei ole retooriline loosung, vaid ka valmisolek raha panna.»
«Läti ja Leedu minu hinnangul panustavad ebapiisavalt,» nentis Reinsalu. «Nagu ka Eestis, ei peaks nende puhulgi olema keskne küsimus mitte protsendis, vaid selles, kas me oleme võimelised andma koos liitlaste abiga võimaliku sõjalise rünnaku puhul vaenlasele reaalse vastulöögi.»
Kuigi mõlemad lõunapoolsemad Balti riigid on Eestist suuremad nii rahvaarvult kui sisemajanduse kogutoodangult, on nende kaitsekulutused isegi üldnumbrilt meist madalamad. SKT protsentidena väljendades tähendab see Läti puhul 0,9 ja Leedu puhul 0,8.
«Ka NATO kaitseplaanides moodustavad Poola ja Balti riigid ühe terviku,» lisas ta.
Reinsalu sõnul ei anna see olukord Eestile mingil juhul põhjust tunda rahulolu, sest me moodustame julgeolekuliselt ühe regiooni. «Ka NATO kaitseplaanides moodustavad Poola ja Balti riigid ühe terviku,» lisas ta.
«Mitte mingil juhul ei tohi me Eestis võtta mõttekäiguks seda, et kui Läti ja Leedu ei panusta, võime ka meie panustamata jätta,» hoiatas lahkuv minister. «See on meie maa, mida me peame kaitsma.»