Prantsusmaa teatas täna, et lükkab otsuse Mistral-klassi kopterikandjate Venemaale müügi jätkamise või peatamise osas edasi oktoobrisse.
Prantsusmaa lükkas sõjalaevade müügi otsustamise oktoobrisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimese laeva tarnimine on kavandatud oktoobrisse, mistõttu tuleb selle peatamise küsimus päevakorda oktoobris,» ütles kaitseminister Jean-Yves Le Drian.
Krimmi arvamine Venemaa koosseisu on suurendanud survet Prantsusmaale sõjalise koostöö peatamiseks Moskvaga. Saksamaa ja Suurbritanni on juba teatanud, et peatavad igasuguse sõjalise koostöö Venemaaga.
Venemaa ja Prantsusmaa allkirjastasid 2011. aastal 1,2 miljardi euro suuruse tehingu kahe Mistral-tüüpi sõjalaeva ostmiseks. Esimene Mistral peaks saadetama Vene sõjalaevastikule oktoobris, teine on Prantsusmaal ehitamisel.
Prantsuse president François Hollande ütles laupäeval, et Pariis võib vaadata üle sõjalise koostöö Venemaaga, kui Moskva ei peaks kahele esimesele sanktsioonide voorule reageerima.
Teisipäeval andis Prantsuse välisminister Laurent Fabius mõista, tehing võidakse praeguste sündmuste valguses katkestada. Ka märkis välisminister, et 1,2 miljardi euro suurusest lepingust, mis on NATO liikmesriigi aegade suurim sõjaline tarne Venemaale, taganemine oleks prantslaste jaoks negatiivne.
Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin esines samasisulise kommentaariga – tema sõnul oleks tehingu katkestamine Prantsusmaa jaoks oluliselt rängemate tagajärgedega kui Venemaa jaoks.
Le Pointi andmetel polnud Fabiuse sõnavõtt kooskõlastatud peaminister Jean-Marc Ayrault’ga, kes samal päeval selle sanktsiooni kehtestamist ei toetanud. Küsimus tekitab valitsuses pingeid ning Fabiuse sõnavõtt tekitas peaministris hämmeldust.
Väljaande ajakirjaniku Emmanuel Berretta hinnangul võis Fabius valitsuse ametlikust seisukohast kõrvale kalduda tahtlikult ning sotsialistidest erakonnakaaslaste erimeelsuste taga võib olla sisepoliitiline võitlus.
Venemaa ja Prantsusmaa allkirjastasid 2011. aastal 1,2 miljardi euro suuruse tehingu, millega Venemaa oleks saanud kahe Mistral-tüüpi sõjalaeva omamiseks. Prantsusmaa nõustus Venemaale loovutama ka dessantlaevade kõrgtehnoloogilised süsteemid. See oli venelaste üks peamisi nõudmisi ja tehingu üksikasju, mis Baltimaades ja USAs pahameelt esile kutsus. See näeb ette võimaluse veel kahe sama tüüpi laeva ehitamiseks Venemaa tehastes.
Esimene Mistral, mis kannab nime Vladivostok, peaks saadetama Vene sõjalaevastikule oktoobris, teist, nimega Sevastopol, alles ehitatakse ja see peab lepingu järgi Venemaale jõudma tuleva aasta lõpuks. Mõlemad kopterikandjad hakkaksid baseeruma Venemaa Vaikse ookeani laevastikus.
Universaalne dessantlaev-kopterikandja Mistral on 210 meetrit pikk ja arendab kiirust üle 18 sõlme. Meeskonna suurus on 177 inimest, alus võib pardale võtta 481 inimest, 13 lahingutanki ja 70 autot.