/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Valitsus kinnitas täna oma koosseisu viimasel istungil Eesti regionaalarengu strateegia aastani 2020, mis süveneb senisest enam Eesti erinevate piirkondade eripärade kasutamisele regionaalarengus ning seab esiplaanile töökohtade loomisele kaasa aitamise.
Strateegias on kõige olulisemana välja toodud ettevõtluse, töökohtade ja tööjõu arendamise vajadus väljaspool suuremaid linnapiirkondi, teatas regionaalministri valitsemisala pressiesindaja.
Samuti tuuakse strateegias esile maakonnakeskuste senisest suurem roll kogu piirkonna töökohtade ja teenuste tagajana, et tasakaalustada Tallinna ja Tartu tugevat tõmbejõudu. Lisaks töökohtade arendamisele keskendutakse strateegias senisest rohkem ka keskuste ja tagamaa paremale ühendamisele.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on sobilike ja hästi makstud töökohtade puudumine on see, mis paneb inimesi kolima. «See paneb justkui lumepalli veerema ja teeb ka jääjatel elu keerulisemaks,» selgitas Kiisler töökohtade rolli regionaalarengus.
Erinevalt varasematest strateegiatest on selles Eesti tinglikult jaotatud neljaks suuremaks regiooniks, mille arendamisel lähtutakse selle piirkonna juba välja kujunenud eripäradest ja tugevustest. Nii seatakse Lõuna-Eestis fookusesse metsandus- ja puidutöötlemine, meditsiin ning sordiaretus, Lääne-Eestis terviseedendus, merendus ja ökoturism, Ida-Virumaal põlevkivienergeetika, keemiatööstuse arendamine ja logistika ning Põhja-Eestis finants- ja infoteenuste arendamine ning ehitusmaterjalide tootmine. Ka suuremate maakonnakeskuste ja nende tagamaa arendamisel lähtutakse samast loogikast.
Uues regionaalarengu strateegias on kokku lepitud riigi regionaalarengu suunamise üldine raamistik, eesmärgid ja tegevusplaan. Sellest strateegiast juhinduvad kõik ministeeriumid oma pikaajaliste plaanide tegemisel ning see on üheks euroraha kasutuselevõtu aluseks järgmistel aastatel.
Uue strateegia koostamine algas 2012. aastal.