Taas kord ei läinud riigikogus läbi katse lubada jalgratturid kõnniteele kohtades, kus jalgrattateed pole. Kuna viimaseid pole küllalt, autoteed on ohtlikud või nende ääred sageli viletsas seisus, tekitab see nii mõneski jalgratturis pahameelt.
Rattasõidu keeld kõnniteel tekitab ratturites pahameelt
8. juuni 2010, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Midagi tuleks linnas kardinaalselt muuta. Kõigepealt tuleks jalgrattateed korda teha, sest paljudes kohtades saavad need lihtsalt otsa,» märkis jalgrattur Margus Vaht ning lisas, et mitmes kohas on kunagised märgistused ka lihtsalt kulunud. «Olukord on vilets, väga vilets.»
Autoteel ta end kindlalt ei tunne. Vaht ütles, et autojuhid ei suhtu autoteel sõitvatesse ratturitesse mitte alati kuigi hästi ning vahel tundub, nagu tahetaks rattur teelt väljagi suruda.
Üliõpilane Anneliis Rihma leidis samuti, et mõnikord on hea kõnniteel sõita, kuna rattateid kõikjal pole. «Vahel on teeäärtes väga ohtlik ning on tunne, et jääd autodele ette,» ütles ta. Rihma nentis, et tunneb end kõnniteel sõites siiski ebamugavalt, kuigi talle midagi halvasti öeldud pole.
Rihma tunnistas, et olude sunnil kõnniteele põikamise eest trahvi saamise võimalus on veidi hirmutav. «Olen üliõpilane ega tahaks küll seda trahvi,» tõdes ta.
Möödunud kolmapäeval ei muutunud mitte midagi. Juba teist korda otsustas Riigikogu vastu seista liiklusseaduse muudatusele, mis lubaks ratturid kõnniteele. Nii jääb see ka uue liiklusseadusega keelatuks ning võib kaasa tuua kuni 600-kroonise trahvi.
Jalgrattatee puudumisel peavad kõik üle 12-aastased sõitma autoteel. Samas ei pea üle 16-aastastel autode vahel liiklejatel olema isegi jalgrattaluba ehk tal ei pea olema tõestust, et ta liiklusest, märkidest ja reeglitest rohkem jagaks kui kala kasvuhoonest.
Sageli rattaga sõitev pensionär Valeri Kersman ei pidanud riigikogu otsust õigeks teoks. Mees tunnistas, et sõidab just peamiselt kõnniteedel. «Mis ma autoteel sõidan, kui ma halvasti näen? Nii on turvalisem,» arutles ta. Kersman rääkis, et tal on küll väike hirm trahvi saamise ees, aga teist võimalust ta ei näe.
«See seadus tuleks ära muuta, sest vaikselt sõites ei sega ma kõnniteel kedagi,» lausus ta. «Kõnniteel sõidetakse nagunii väga palju, eriti seal, kus on tihe liiklus.»
Ka üle kümne aasta aktiivselt rattaga sõitnud Tarmo, kes oma perekonnanime avaldamisest keeldus, arvas, et vahel tuleks ikka lubada kõnniteel sõitu.
«Kui on valida, kas autotee või kõnnitee, siis sõidad ikka kõnniteel,» tõdes ta. Mees seletas, et ise sõidab ta enamasti Õismäel ja Mustamäel, kus on õnneks päris palju rattateid ja seadust rikkuda seega ei tule.
Liiklusseadusesse mainitud muudatusettepaneku teinud Silver Meikari sõnul oli ettepaneku peamine põhjendus see, et Eestis ei ole piisavalt jalgrattateid.
«Järelikult peavad inimesed liiklema sõiduteel ja sageli on see ohtlik,» rääkis ta. «Neil tuleb sõita sõidutee ääres, ent see on tihti kõige rohkem korrast ära olev osa teest. Talvel pole see aga üldse võimalik, sest siis on seal lumevallid.»
Meikar seletas, et pole olemas ühtegi jalgratturit, kes poleks kunagi sõitnud kõnniteel. «Oleme loonud olukorra, kus rattur saab trahvi asja eest, mida kõik olude sunnil vahel teevad,» rääkis Meikar. «See devalveerib seaduse jõudu.»
Siiski on asjad veidi liikunud. Paari nädala eest läks riigikogus läbi muudatusettepanek, mis lubab kõnniteele sõitma vanemad, kes saadavad oma väikseid lapsi või kel on väikelaps rattatoolis.
Riigikogu majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku sõnul on tegemist liiklusfilosoofilise küsimusega ja komisjoni hinnangul on kõnniteed mõeldud üksnes jalakäijatele.
«Kui jalgratturid sinna lasta, võib lihtsa lahendusena märgistustega eraldada jalgratturi ja jalakäija poole,» rääkis Lepik. Tema sõnul on otsuse taga osalt surve teevaldajale rajada rattateed.
Lepik tõi näiteks muu Euroopa praktika, kus ei pidavat kuskil olema ametlikult lubatud kõnniteedel rattaga sõita. Samas möönis ta, et Euroopa linnades on kindlasti rohkem rattateid kui Eestis.
«Neid õnnetusi, kus on kõnniteel jalgrattur ja jalakäija kokku puutunud, on statistika järgi rohkem,» rääkis ta, kuid möönis jällegi, et auto ja jalgratta kokkupõrke tulemus on kahtlemata raskem.
Seadus ütleb:
• Kõnnitee on jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa.
• Liiklusnõudeid rikkunud jalgratturit karistatakse rahatrahviga kuni 600 krooni.
• Kui jalgrattur oli joobeseisundis, tekitas tervisekahjustusi, varalist kahju või liiklusohu, on trahv kuni 6000 krooni.
• 10–15-aastasel jalgratturil peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas juhiluba.
Allikas: liiklusseadus
Kommentaar
Johannes Pirita
liiklusekspert:
Vahel vaatan hirmuga, et kõnnitee laius on vaid meeter ja mõned majad on nii, et uks on kohe tänavale ja kui jalgrattur siis suure hooga läheb, võib ta uksega saada. Kui kõnnitee on kitsas, on see jalgratturile ja jalakäijale ohtlik. Kui aga kõnnitee on lai, siis milles probleem? Teisalt vaatan jälle hirmuga, kui jalgratturid sõidavad kitsal sõiduteel, kus auto on autos kinni.
Rattateid peaks olema rohkem, aga kuhu neid Tallinnas teha? Ma ei näegi head lahendust.
Mõned ratturid tõesti segavad liiklust, kuna nad kas ei tunne või ei taha tunda reeglistikku. Kui rattur on näiteks sportlane, kes treenib ennast ja sõidab kiiresti, siis temal võiksid olla veidi teistsugused eeskirjad kui sellel, kes läheb poodi, kooli või sõidab lihtsalt pühapäeviti.