Krimmi poolsaare liitumine Venemaaga on lõpusirgel. Venemaa presidendi Vladimir Putini arvates oli Krimmi andmine 1954. aastal Ukrainale vastuolus siis kehtinud seadustega.
Politoloog: Soomel ei ole Karjalaga mitte midagi teha
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. märts 2014, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krimmiga toimunu on Soomes tõstatanud küsimuse, kuidas tuleks Karjala suhtes käituda ning kas Soomel on mingi võimalus kunagine maa-ala tagasi saada, kirjutab iltasanomat.fi.
Soome politoloogi, Venemaa asjatundja Markku Kangapuro sõnul on Krimmi ja Karjala ajalugu erinev ning on nüansse, mille tõttu Soomel ei ole Karjalale õigust.
«Jah, Soomes on liikvel jutud, et Karjala võiks tagasi saada. Kuni need jäävad arutlusteks, on kõik korras. Loodan, et keegi ei võta Karjala küsimust tõsiselt,» lausus asjatundja.
Ta selgitas, et varem Soomele ja nüüd Venemaale kuuluval Karjala alal on vaid paar tuhat inimest, kelle esivanemad olid soomlased ning umbes 800 000 inimest, kes kuuluvad soomeugri rahvaste hulka, kuid on venestunud.
«Enamik neist ei ole huvitatud Soomega liitumisest ning Soome võimu all elamisest,» selgitas Kangaspuro.
Ta jätkas, et kui Karjala küsimus tõesti üles kerkiks, siis see ei oleks vaid Soome ja Venemaa vaheline asi.
«Pärast Teist maailmasõda sõlmiti rahuleping ja määrati uued riigipiirid. Seda tuli aktsepteerida. Nüüd peaks Karjala küsimusega hakkama tegelema kunagised võitjariigid - USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nad ei ole sellest huvitatud,» lausus politoloog.
Ta jätkas, et 70 aastaga on kunagine Soome ala märgatavalt muutunud ning selle nii-öelda tänapäeva heaoluriigi tasemele viimine käiks Soomel üle jõu.
«Esmalt peaks uurima, milline on sealne infrastruktuur ja majanduslik olukord. Metsaressurssi seal on, kuid see ei ole Soome jaoks tähtis,» nentis Kangaspuro.
Karjala tagasi saamisest unistavate soomlaste arvates saaks seal tehtavad investeeringud tagasi metsa müümisega.
«Praegune Soome ala on nii suur, et meil on puitu küllalt. Miks peaks Soome tahtma liita endaga ala, mis ei ole Venemaal just kuigi arenenud piirkond? Maailmas on olukord muutunud ja muutumas ning Soome ei ela minevikus, » selgitas Kangaspuro.
Soome kaotas Karjala Talvesõja (1939 – 1940) tagajärjel. Soome loovutas Nõukogude Liidule 13 protsenti oma territooriumist ning tollase suuruselt teise linna Viiburi.