«Suuline osa on meil natuke murelaps tõesti,» sõnas eksamikeskuse inglise keele peaspetsialist Irma Põder.

Tallinna Ülikooli doktorant Ene Alas väidab oma homme kaitstavas doktoritöös, et inglise keele riigieksamil ohustab õpilaste keelepädevuse usaldusväärset hindamist kõige enam suulise osaoskuse test, sest suurem osa eksamineerijatest kaldub ettenähtud käsikirjast kõrvale.

Põder ütles, et see info ei ole talle väga suur üllatus. «Meie probleem on pigem, et meil pole väga head ülevaadet, kuidas eksamil käituvad intervjueerijad, hindajad ja eksaminandid. Kuigi me soovitame soojalt kõigil suulise osa vastused salvestada, pole see paraku üldiselt rakendunud ja salvestatakse vaid üksikuid eksameid õpilase soovil.»

Mõni aasta tagasi soovis eksamikeskus muuta suulise eksami salvestamine kohustuslikuks, aga kuna sellele oli suur avalikkuse vastuseis, ei läinud see läbi.

«Koolitustel rõhutame küll, et tuleb käsikirja (script) jälgida ja seda just selleks, et suurendada eksamiosa valiidsust ehk tagada eksaminandidele võimalikult sarnased tingimused. See oleks aluseks, et nad saaksid ka võimalikult usaldusväärsed eksamitulemused,» rääkis Põder.

«Aimasime seda probleemi küll, kuna eksami salvestamine on pigem erand ning see on meie ainus võimalus jälgida, mis eksamitel reaalselt toimub,» tõdes Põder. Salvestisi on küll vaid marginaalne osa, umbes viis protsenti eksamisooritustest, kuid juba see annab pildi, et eksam sõltub paljuski intervjueerijast.

Ta nõustus, et kui intervjueerija küsib eksamil üht küsimust erinevas sõnastuses, võib see tulemust mõjutada. Selleks ongi täpselt ette kirjutatud, mida ja kuidas eksaminandilt küsitakse. «Kõige vabamad käed on antud viimases eksamiosas, kus on rollimäng, seal on jäetud intervjueerijale improviseerimisvõimalus, sest see peaks olema sarnane ladusale spontaansele suhtlusolukorrale.»

Suuline eksam õigustatud

Põder oli kindel, et suuline eksamiosa õigustab end igal juhul. «Keeleeksamil testime keeleoskuse erinevaid osaoskusi ja suuline kõne on selle väga oluline osa. Peame ka arvesse võtma, et eksamil on tagasimõju õpetamisele või õppimisele, seega keeleeksami suulisest osast loobumist ei ole küll kõne alla tulnud,» sõnas ta.

Lahendusena nägi Põder võimalust nihkuda selles suunas, et eksami salvestamine kohustuslikuks muuta. «See distsiplineeriks eksamineerijat, kui ta teaks, et asjast jääb jälg järele, seda toetavad ka uuringud.» Lisaks lubas ta rõhuda teavitusele ning koolitustel-infopäevadel käsikirja järgimise olulisusest rääkida.