Kahte Londonis töötavat arsti süüdistatakse naiste suguelundite moonutamises. See on esimene kord, kui Suurbritannias ümberlõikamise pärast keegi kohtusse tuuakse. Eestis ei ole ümberlõikamine naisõiguslaste sõnul isegi veel teemaks, kuigi võiks olla.
Natalja Kitam, Rahvuste Ümarlaua spiiker ja Etnowebi asutaja, ütles, et kuna Eestisse saabub rohkem erineva kultuuritaustaga inimesi, muutub ka meil see teema üsna pea aktuaalseks. Rahva kommete säilitamise ettekäändel eiravad kaugetest piirkondadest tulnud tihti inimõiguseid, mis Euroopa Liidus kehtestanud on.
Suurbritannias võeti näiteks seadus, mis keelustab naiste suguelundite moonutamist, vastu juba 30 aastat tagasi. Prantsusmaal on selle seaduse piires kohtu ette toodud üle 100 inimese.
Inimõiguste Instituudi juhatuse liige ja inimõiguste ala ekspert Merle Haruoja sõnul on naiste suguelundite moonutamine ehtne sandistamine. Tihti selguvad need juhtumid aga alles siis, kui naine sünnitama läheb. Eestis selle kohta mingeid uuringuid tehtud ei ole. «Me ei tea sellest midagi ja ei teadvusta seda,» ütles Haruoja. «Arvatakse, et see on kauge asi meie jaoks, aga ei ole enam.»
Haruoja sõnul viivad moondamist läbi tihti laste emad, vanaemad või külaarstid. Nende jaoks tähendab see, et laps kannab niiviisi traditsioone edasi. «See näitab, et sa kuulud mingisse gruppi.»
Eesti, Läti ja Sloveenia on ainsad Euroopa Liidu riigid, kus ei ole ühtegi organisatsiooni või eksperti, kes selle teemaga otseselt tegeleks. Samas on Eestis ka kõige vähem pagulasi vastu võetud, mis tähendab, et siin ei pruugi see probleem nii suur olla. Samas viitab Haruoja vabale liikumisele Euroopa Liidus. Nii et pagulased ja immigrandid, kes võetakse teistes Euroopa Liidu riikides vastu võetakse, võivad vabalt siia tulla. Seetõttu ei saa me seda teemat Haruoja sõnul ignoreerida.
Seda oleme me seni aga teinud. Eestis puuduvad igasugused suguelundite moondamist käsitlevad seadused. Ainus uuring, mis selle kohta läbi on viidud, on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi raporti jaoks, kus Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse projektijuht Kadri Aavik märgib, et Eestis puudub igasugune statistika ja informatsioon selle kohta.