Majandusekspert Kristjan Lepiku väide, et Eesti julgeoleku tugevaim garantii on see, kui eestivenelastel on siin hea olla, tekitas palju vastukaja. Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige Kristina Kallas nõustub Lepiku väitega, aga leiab, et «hea elu» juures on kõige tähtsam turvatunde olemasolu.
«Kodakondsus võib tunduda kui lihtsalt pass, aga see ei ole ainult reisimise õigus, sellega kaasneb väga palju igasuguseid muidu õigusi ja kohustusi, ma arvan, et venelaste puhul on nende turvatunne õõnestunud, sest neil ei ole teistega võrdseid õigusi. Kui sul ei ole teistega võrdseid õigusi, siis sa tunnetad end väljaspool olevana, sest sulle kehtivad mingid teised reeglid kui teistele,» selgitas Kallas ETV saates «Vabariigi kodanikud».
Lepik ei nõustu nendega, kelle arvates ei tohiks Krimmis toimuva pärast praegu tundlikust kodakondsusteemast rääkida. Tema leiab, et kui sellest teemast praegu vaikitakse, siis toob see kaasa selle, et rahvustevahelised pinged kuhjuvad ja ühel hetkel need plahvatavad.
«Näiteks, kui su tulevik Eestis on garanteeritud ega teki järjekordselt mingeid poliitilisi jõudusid ja hoobasid, kes võivad sind lennutada siia-sinna. Ma arvan, et halli passiga inimeste turvatunne on Eestis oluliselt nõrgem kui Eesti kodaniku turvatunne,» jätkas Kallas, märkides, et viimaste trendide järgi eelistavad määramata kodakondsusega inimesed pigem Vene kodakondsust kui Eesti oma.
Poliitik ja ettevõtja Aimar Altosaar leidis, et praegune kodakondsuspoliitika toimib ning seda muutma ei peaks, küll aga peaksid eestlased püüdma siin elavate venelastega rohkem suhelda, et tekiks rohkem vastastikust mõistmist. Ta lisas, et kui inimesed ei suhtle, ei saagi nad üksteisest aru.