Statistikaamet arvutas 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste ja maa-ameti Eesti topograafilise andmekogu ehitiste andmete põhjal tiheasustusega paikkonnad. Pindala ja elanike arvu järgi on kõige suurema tiheasustusega Tallinna paikkond, mis hõlmab lisaks Tallinna linnaalale ka Tabasalu ja Laagri asulat.
2011. aasta andmete põhjal leidub tihehoonestusega alasid Eestis 369, milles elab kokku umbes 85 protsenti loendatud püsielanikest.
Pindalalt ja rahvaarvult on kõige suurem tiheasustusega paikkond Tallinn, mis lisaks Tallinna linnale (v.a Pirita linnaosa) hõlmab ka Tabasalu ja Laagri asulat. Pirita linnaosa koos Viimsi ja Maarduga moodustab omaette paikkonna, sest Tallinna ja Pirita–Maardu paikkonna vahele jääb tükk inimasustuseta maad (Lillepi park).
Rohkem kui veerandi jagu väiksem nii pindala kui ka elanike arvu poolest on Tartu paikkond. Elanike arvu järgi kõige väiksem tiheasustusega paikkond on Valgamaal Ala paikkond ning pindalalt kõige väiksem Ülenurme paikkond asub Tartu külje all.
Tiheasustusega paikkond on tihehoonestusega ala, kus hoonetevaheline kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja kus elab vähemalt 200 inimest. Seetõttu ei lange tiheasustusega paikkondade piirid kokku asustusüksuste piiridega.
Rahvastikku paikkondade kaupa arvutatakse seetõttu, et vastavalt inimasustuse muutusele võib aastate jooksul nii mõnigi tiheasustusega paikkond jaguneda mitmeks alaks või kasvada kokku mõne teise paikkonnaga. Statistika kaardirakenduses on võimalik uurida asustuse kulgemist 2011. aastal, kuid tulevikus saab ka võrrelda rahvastiku paiknemise muutust eelmise, 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste põhjal arvutatud paikkondadega.
Riigid arvutavad ja avaldavad rahvastikunäitajaid paikkondade järgi ÜRO rahvusvahelise kokkuleppe ja Euroopa Liidu regulatsiooni alusel, et oleks võimalik ühtlastel alustel hinnata rahvastiku geograafilist paiknemist Euroopas ja maailmas.