Riigikogu liikmel Marika Tuus-Laulil ei õnnestunud peaminister Andrus Ansipilt ka tema riigikogu viimases infotunnis välja pinnida ühtki tunnustavat sõna Edgar Savisaare kunagiste teenete kohta.
Ansipilt ei õnnestunud tunnustust Savisaarele välja pinnida
26. märts 2014, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuus-Laul (Keskerakond) püüdis peaministrilt saada kiitvat sõna, meenutades oma erakonna juhi häid tegusid. «Teil on täna oma töö viimane päev. Aga ma vaatan, et te ei saanud ikkagi loobuda n-ö seda sappi välja pritsimast Edgar Savisaare peale, öeldes siis, et pronksiööl te kaotasite ta vastu usalduse. Kui meenutame, siis minu teada oli Savisaarel tol korral juba kokku lepitud pronkssõduri äraviimine rahumeelselt koos kirikutegelastega, seda vastupidi teie telkidele ja ümbermatmiste valedele. Ja ma küsin: kas te üldse mäletate, et just tänu Edgar Savisaarele saime ju veretult iseseisvaks? Suveräänsusdeklaratsioon, Rahvarinne, Balti kett ja ka turumajanduse taastamise alustas ju tema. Kas te ikka seda kõike täpselt mäletate ja mida te võib-olla ise tol ajal tegite?» küsis Tuus-Laul.
Ansip aga tunnustavat sõna ei leidnud: «Küllap mina ikkagi mäletan, aga paraku, jah, ma olen sunnitud ütlema, et teil on küll mäluga probleeme. 2007. aastal või ka 2006. aastal ei olnud Edgar Savisaarel mitte mingisugust valmidust selle pingeid tekitanud pronkssõduri teisaldamiseks surnuaiale. Absoluutselt igasugune valmisolek selleks puudus,» kordas Ansip.
«Tõsi, ilma Edgar Savisaareta mõned kõrged kirikutegelased, sealhulgas patriarh Aleksius üritasid leida rahumeelset lahendust, kuid lõpuks olid ka nemad sunnitud tunnistama, et nad ei ole suutelised rahumeelset lahendust leidma. Edgar Savisaar mitte ühelgi hetkel ei väljendanud arusaadavalt oma valmisolekut pingekolde likvideerimiseks, vaid vastupidi, kogu tema kehahoiak ja ka sõnapruuk kõnelesid ainult sellest, et tema on pingete süvendamisest huvitatud,» jäi Ansip kindlaks.
Küll aga tunnistas Ansip, et ametist lahkumise hetkel on tal kurbus hinges. «Minu otsus ametist tagasi astuda oli väga põhjalikult läbi kaalutud ja ma olen veendunud, et see oli õige otsus. Otsuse langetasin ma ilma igasuguse välise surveta. Aga kui see aeg kätte on jõudnud, siis loomulikult on mul kurbus hinges ja mingit rõõmu ma sellest ei tunne, et sellest kõnepuldist ma enam teie küsimustele vastama ei pea,» sõnas viimaseid tunde peaministri ametit kandev Ansip.