Läti keeleseadus on diskrimineeriv, sest piirab tööleidmisvõimalusi venekeelsele elanikkonnale ja teistele vähemustele, teatas täna ÜRO inimõiguste komitee.
ÜRO komitee avaldas muret vähemuste olukorra pärast Lätis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komitee avaldas muret mittekodanike ja keeleliste vähemuste olukorra pärast Balti riikides. Komitee sõnul valmistab neile muret diskrimineeriv mõju, mis on keeleoskuse nõuetel töölevõtmisel, ja see, et mittekodanikud ei pääse erasektoris teatud ametitesse.
Tänu naturaliseerimisele on Lätis mittekodanike osakaal aasta-aastalt kahanenud. Praeguse seisuga peaks n-ö hallipassimehi lõunanaabrite juures elama 13 protsenti.
2012. aastal korraldati kodanikualgatuse korras Lätis referendum küsimuses, kas anda vene keelel riigikeele staatus. Lätlased lükkasid sellise idee kindlalt tagasi. Aasta hiljem ei lastud lõunanaabrite juures läbi algatust jagada automaatselt kodakondsust.
ÜRO komisjon kutsus Lätit keeleseadust niimoodi üle vaatama, et kõikvõimalikud piirangud mittelätlastele oleksid mõistuspärased, proportsionaalsed ja mitte-diskrimineerivad. Samuti peaks Läti nende hinnangul kaaluma nende inimeste ringi laiendamist, kellel on õigus keeletundidele, samuti peatama eelarvekärped vähemuskeelse hariduse andmise osas.