Tallinna-Tartu maanteel asuvate kiiruskaamerate esimese töökuuga saatis Politsei- ja piirivalveameti menetluskeskus välja 4634 trahviteadet ja ligi pool miljonit krooni trahviraha on juba ka laekunud, politsei hinnangul on trahvioht uljaid kihutajaid märkimisväärselt taltsutanud.
Politsei- ja piirivalveameti liiklusmenetlustalituse juhi Toomas Kaarepere sõnul on kiiruskaamerate esimese töökuu kõige olulisem järeldus see, et kaamerad on juhtide käitumist mõjutanud ning fikseeritud kiiruseületamisi on oluliselt vähem kui testperioodil.
«Samuti on vähenenud fikseeritud kiiruseületamiste ohtlikkus ehk ära on jäänud väga suured piirkiiruse ületamised,» kinnitas Kaarepere.
Tänase seisuga on välja saadetud 4634 trahviteadet, mis tähendab, et keskmiselt on tööpäevas välja saadetud trahviteateid ligikaudu 200. Trahviraha on laekunud veidi vähem kui 500 000 krooni.
Kiiruskaamera statistikat peab politsei mitte trahvisummade järgi, vaid vastavalt kaamera eesmärgile – hoida ära kiiruseületamised ning nendest tingitud liiklusõnnetused. Tänase seisuga on kõige saadetud enam trahviteateid neile, kes on kiirust ületanud 3-6 kilomeetrit tunnis lubatust enam. Selliseid teateid on tehtud umbes 3300. «See kinnitab, et süsteemi tööle rakendamise järel on juhid tõesti oma käitumist ohtlikel teelõikudel muutnud,» leidis Kaarepere.
Trahvisummat vaidlustada ei saa
Veidi alla paarisajal juhul on trahviteatisi ka vaidlustatud. Kaarepere selgitas, et vaidlustamine tähendab hoiatamismenetluse protsessis enamasti seda, et auto registrijärgne omanik või vastutav kasutaja, kellele trahviteade saadeti, teatab politseile sõidukit tegelikult juhtinud isiku andmed. «See on protsessi loomulik osa ning just sel põhjusel on trahviteatele lisatud ka eeltäidetud vaidevorm,» märkis talituse juht.
«Kui politseisse jõuavad sõidukit tegelikult juhtinud isiku andmed, siis saadetakse trahviteade just sellele isikule ning vaidlustus ongi lahendatud,» märkis Kaarepere.
Kaarepere lisas, et trahvisummat vaidlustada ei saa, küll võib trahvi tühistada, kui selguvad asjaolud, mis välistavad rikkumise. Näiteks on räägitud sellest, et menetluskeskus saadab trahviteatise ka kõigile väljakutsele kiirustavatele kiirabi-, pääste- kui politseisõidukite omanikele, ning siis tuleb juba igal üksikjuhul neil ise tõestada, et tegu oli lubatud operatiivsõiduga.