Eesti liitus kümme aastat tagasi NATOga, endise Eesti esindaja alliansi juures Jüri Luige hinnangul oleks täna organisatsiooniga liitumine keerulisem kui toona.
Jüri Luik: täna oleks Eestil NATOga liitumine keerulisem
28. märts 2014, 22:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et kriisiolukordades ei laiene sõjaline allianss sellepärast, et kriisiolukordades keskendutakse juba olemasolevate riikide kaitsmisele, teataval määral on sellel ju oma loogika olemas. Mis puudutab Balti riike, siis me olime tol ajal ja oleme ka praegu päris keerulises geopoliitilises situatsioonis,» selgitas Luik «Aktuaalsele kaamerale», vahendas ERR Uudised.
Esitlusel peetud kõnes rõhutas president Toomas Hendrik Ilves, et NATO liikmesus ei kukkunud Eestile niisama sülle ja vabadust ei saa meist keegi võtta iseenesest mõistetavana, mitmes kõnes arutleti ka selle üle, kas 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust on kaitsekulutusteks piisav.
«On ju olemas teatud nõuded, mida Kaitseliit peab ületama ja teatud ülesanded, millega nad peavad hakkama saama, kui selgub, et mõni väga oluline sõjaline võime või õppus on jäänud tegemata lihtsalt sellepärast, et raha ei tule kokku, siis peaksime kindlasti kaaluma, kas oleks võimalik teatav tõus,» arutles endine Eesti esindaja NATO juures, praegune suursaadik Venemaal Jüri Luik.
Kuna Eesti liitumisest NATOga möödus kümme aastat, esitleti täna sel puhul raamatut «Eesti NATO lugu 1991-2004», raamatus on meenutused ajast, mil Eestis alles hakati NATOga liitumisest rääkima kuni hetkeni, mil meist sai NATO täieõiguslik liige, raamatu koostas Lauri Lindström.