Kindral de Rousiers: missioon KAVis tuleb käivitada kohe kui võimalik

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindral Patrick de Rousiers.
Kindral Patrick de Rousiers. Foto: Toomas Huik / Postimees

Olukord Kesk-Aafrika Vabariigis on murettekitav ning riigis turvalisuse tagamiseks tuleb missioon käivitada niipea kui võimalik, et praegu riigis viibivad üksused saaksid hakata liikuma ka pealinnast kaugemale, ütles Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees kindral Patrick de Rousiers.

Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees kindral Patrick de Rousiers ütles BNSile, et teatud mõttes on KAVi missioon juba alanud, sest piirkonda on saadetud väiksemaid üksusi, et valmistada ette suuremate üksuste saabumist. «Kuid tuleb märkida, et oleme siiski missiooni ettevalmistavas faasis ja inimesed, kelle piirkonda saatnud oleme ei saa otseselt midagi teha kohalike turvalisuse parandamiseks ega elanikkonna gruppide vaheliste pingete vähendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks peame missiooni alustama,» sõnas kindral.

Ta avaldas lootust, et pärast väevõime konverentsi ja järgmisel nädalal toimuvat Euroopa Liidu ning Aafrika riikide kohtumist saab alustada üksuste viimist missioonipiirkonda. De Rousiersi sõnul saab üksuste liikumine missioonipiirkonda olema järkjärguline ning missiooni täiesvõimekuse saavutamine võtab aega, kuid samas on EL valmis protsessi käivitama üsna kiiresti.

«Olukord Euroopas on murettekitav, kuid peame mõistma, et kuigi mõlema kriisi puhul ei ole otsest ohtu meie kestmajäämisele, on mõlemal kriisil mõju ka meie endi ühiskonnale,» ütles kindral de Rousiers vastuseks küsimusele, kes KAVi missiooni alguse venimist on mõjutanud kriis Ukrainas. Tema sõnul ei ole Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni käivitamine veninud mitte Ukraina kriisi tõttu, vaid põhjuseks on eelkõige olukord, kus märkimisväärne osa Euroopa riikidest seisab silmitsi keeruliste majanduslike tingimustega.

«Kahekümne kaheksa riigi seas üksmeele leidmine ei ole kerge, kuid olen veendunud, et kui missiooni käivitame suudame selle ka edukalt täide viia,» sõnas kindral. Ta nentis, et Eesti oli üks esimesi riike, kes oli valmis panustama ning samuti üks esimesi riike, kes piirkonda läheb. «Näeme lahendusena eelkõige kõikehõlmavat lähenemist, kus sõjaväelised üksused loovad tingimused humanitaarabi kohaletoimetamiseks ning kohalike elujärje parandamiseks,» ütles de Rousiers.

«Olukord Kesk-Aafrika Vabariigis ei ole otseselt halvenemas, kuid see ei ole ka paranemas ja see tekitab muret,» sõnas kindral. Tema sõnul tuleb missioon käivitama niipea kui võimalik, et Banguis viibivad Prantsuse ja ÜRO missiooniüksused saaksid liikuda ka linnast välja ja asuda korda tagama. «See looks tingimused humanitaariabi kohaletoimetamiseks ning erinevate stabiliseerimisprogrammide käivitamiseks. Teises faasis peame olema suutelised looma tingimused põgenike naasmiseks oma senistesse elukohtadesse. Samuti peame olema valmis juhtimise üle andmiseks Aafrika Liidule,» selgitas kindral.

«Panustavate riikide ring on ei ole täna veel lõplikult paigas, sest panustamine on iga riigi poliitiline otsus ning selleni jõudmine võtab siseriiklikult aega, kuid järgmisel nädalal aset leidev Euroopa Liidu ja Aafrika riikide kohtumine on siin omamoodi tähtajaks,» sõnas de Rousiers.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles