Täna valitsusjuhina oma esimest täispikka töönädalat alustav Taavi Rõivas (34) seab sihi kõrgele: tema sõnul on Eestil 1,3 miljonit suurt eesmärki.
Rõivas: saab näha, kui ajutine see valitsus on
31. märts 2014, 00:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastse peaministri Taavi Rõivase sõnul on ta poliitikuna alati eelistanud mugavustsoonis tegutsemisele tegudemehena käitumist.
Kõik on viimase kolme nädala jooksul toimunud väga kiiresti: inimesed pole suutnud veel korralikult Reformierakonna valikute üle imestamagi hakata, kui juba on uus valitsus töös. Olid kiired käigud tingitud sellest, et mitte kaotada võimu, või sellest, et hoida ära veelgi suuremat peataolekut riigis?
See kolmapäev (12. märts – toim), mil Siim Kallas loobus peaministri ametisse pürgimast, oli sama suur üllatus Reformierakonna jaoks, kui see oli kogu avalikkusele. Ilmselgelt oli meil sel hetkel sooviks otsustavalt edasi minna, ja nii ka läks.
Kuhu kavandate oma esimest visiiti peaministrina? Ehk peaksite praegust seisu arvestades peaministrina alustama Ida-Virumaast?
Plaan on külastada Eesti linnu suuruse järjekorras. Tallinnas olen elanud ja töötanud kogu elu. Esimesed külastused on plaanis Tartusse, siis Narva.
Milline on peaminister Taavi Rõivas – kas ta kohtub Tallinna linnapea Edgar Savisaarega või mitte? Andrus Ansip seda ei teinud.
Kui mõne tööalase küsimuse lahendamiseks pole teist võimalust, kui tuleb ilmtingimata kohtuda Edgar Savisaarega, siis pelgalt seetõttu see tegemata ei jää, et minu isiklik suhtumine tema poliitilisse tegevusse ja tema vaadetesse mitte ainult riigisiseselt, vaid ka välispoliitiliselt tema oma väga lahkneb. Poliitilist koostööd ma temaga küll ette ei kujuta.
Olete vist esimene peaminister, kel on enne riigijuhtimise tööd nii pikk riigikogu-kogemus. Kui hästi olete aga kursis kohalike omavalitsuste tööga?
2004–2005 olin Haabersti linnaosavanem ja 2005–2007 Tallinna linnavolikogu liige. Olen olnud peaaegu kuus aastat riigikogu liige ja parlamentaarses riigis tuleb parlamendikogemus peaministrile kindlasti kasuks. Tuleb igas ministriametis kasuks.
Aga mis kasu sellest on, kui valitsus riigikogu ei kuula?
Meil on tõsine plaan, kuidas viia valitsuse ja riigikogu koostöö uuele tasandile. Kui seni on olnud pigem hea tava kutsuda kõige olulisemate parlamendi eelnõude juurde ka erinevad huvigrupid, siis meie valitsusplaanis ei ole see mitte ainult hea tava, vaid reegel. Lausa kirja pandud reegel. Kõik peaks olema läbipaistev – kes mida ja miks soovis –, siis on võimalus parlamendil protsessi omalt poolt hinnata.
Sotside mõttena on uues võimuleppes sees ka see, et riigikogu liige võiks olla samal ajal ka kohalikus volikogus. Olete seda meelt?
See on meil valitsusliidus kokku lepitud, ja elu näitab, kui paljud seda kasutama hakkavad. Võimaluse loomine on aga igal juhul positiivne.
Ajutiste valitsuste kohta öeldakse, et need on kerged sündima: ärritavad asjad jäetakse välja ja viiakse ellu peamised lubadused. Tuju on kõigil hea, ja pealegi näete kõik valitsuskomplektis väga kenad välja.
Valitsuse koosseis ei näe kena välja ainult väliselt, vaid ka sisuliselt. Meil on nii pika valitsus- ja parlamendikogemusega inimesi kui ka väljastpoolt tulnuid. Kogu komplekt on igati üksteist täiendav.
Vahevalitsuse juttu ma ei taha väga kuulda ... Vaatame seda, kui ajutine see valitsus on. Pigem on tähtis see, et kõik järgnevad valitsused suhtuvad lugupidavalt neile eelnenud valitsuse töösse.
Praegu kindlasti ei ole me faasis, kus peaks võtma hoiaku, et kõik enne meid tehtu on valesti. Meil on aga kindlasti uusi lähenemisnurki, värskemat pilku. Iga valitsus peabki olema omanäoline.