Vaid Ukrainas on rohkem HIVi nakatunuid kui Eestis

Marian Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Airi Põder.
Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Airi Põder. Foto: Ove Maidla / Postimees

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Airi Põder ja TÜ üliõpilane Madli Haldre avaldasid ülevaate HIV levikust Euroopas ja Kesk-Aasias ning leidsid, et kuigi 90 protsenti HIVi nakatunutest elavad Venemaal ja Ukrainas, on meil 100 000 inimese kohta rohkem nakatunuid kui idanaabril ja vähem kui Ukrainas.

Euroopa riikidest on vaid Ukrainas rohkem HIVi nakatunuid kui Eestis 100 000 inimese kohta 15- kuni 49-aastaste seas, näitas eestlaste teadusajakirjas «Clinics in Dermatology» avaldatud ülevaade 2011. aasta andmetel.

Põder ütles, et sellele vaatamata, et Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonnas on nakatunute arv kolmekordistunud ja Eestis on see vähenema hakanud, oleme me ikkagi teisel kohal.

Eesti tõuseb esile ka selle poolest, et üle poolte HIVi nakatunutest on haiguse saanud narkootikume süstides.

«Lääne-Euroopas on see arv oluliselt väiksem, sest algusest peale saadi jaole,» ütles Põder. «Eestis alustati ennetustööga liiga hilja.» Õige aeg oleks Põderi sõnul olnud alustada 90ndate keskel, kui epideemia ei olnud veel alanud.

2006. aasta uuringu järgi ei tea pooled Euroopas elavatest nakatunutest, et neil HIV viirus on. Põder põhjenadas, et see haigus on väga salakaval ja tal puudub tüüpiline kliiniline pilt.. Nakatunud ei oska tihti tema sõnul arvatagi, et tegemist võib olla HIV infektsiooniga.

HIV viirusel puuduvad karakteersed tunnused, mis võiksid vaid sellele haigusele viidata. Põder ütles, et tihti avaldubki HIV vaid selles, et tavalised haigused hakkavad hoopis halvemini ravile alluma ja kulgevad palju raskemalt kui tavasituatsioonis.

Artikkel ilmus ajakirjas

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles