Postimees.ee uuris, miks riigikogu Keskfraktsiooni hariduse eestkõneleja Mailis Reps eile suures saalis ootamatult põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastu sõna võttis, kui oli varem mitmel korral avalikult kinnitanud, et toetab seda.
Lehelugu pani Repsi meelt muutma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Te olete mitmel korral varem kinnitanud, et ei näe põhjust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastu hääletada, kuid enne seaduse vastuvõtmist teatasite korraga, et ei toeta seadust. Miks nii üleöö oma arvamust muutsite?
Õppesuundade vaidlus oli meil riigikogus juba pikka aega, et mida see tähendab ja mida ei tähenda. Kui lugesime eile Postimehest, et seda tõlgendatakse kui kolme paralleelklassi ja pressiesindaja väga selgelt ütles välja, et see ongi selgelt seaduse eesmärk. Nagu ta ütles – avalikult antakse mandaat, et selle reformiga saab edasi minna. Me fraktsioonis üsna pikalt arutasime seda ja leidsime, et sellist pimesi mandaati me nüüd küll ministrile anda ei saa.
Pärast veel Tõnis Lukasega üsna rahulikult rääkisime, et kui oleks kuidagi olnud signaal, mida ta täna hommikul «Terevisioonis» andis, et see tõlgendus pole päris tõsi ja ametnik sai kuidagi valesti aru, võib-olla siis, aga… kuna eile hommikul meil jah selline murelik signaal tuli, siis leidsime üsna üksmeelselt nii.
Nii et haridusministeeriumi pressiesindaja sõnad tekitasid teis hirmu?
Mitte sõnad, vaid kuna vaidlus selle üle oli kultuurikomisjonis meil juba enne. Üsna mitmed koolidki on kolme õppesuuna nõudest saanud aru nii, et see tähendab kolme paralleelklassi. See jutt, mida minister täna rääkis, et ühe klassi sees võib ka tekitada kolm õppesuunda, et kaks tükki valivad humanitaarharu ja kaks reaalharu, ma usun, et minister tegelikult saab aru, et see reaalsuses ikka nii ei ole, õppekava tõlgendus nii vägivaldne ei saa olla. Meil on see mure jätkuvalt.
Aga õppesuundade jutt oli ju seaduseelnõus kogu aeg sees? Te olite ju kursis sellega?
Jah, see tõlgendus on olnud kogu aeg vaidluseks, et kas see on üht- või teistpidi.
Veel 31. mail ja ka 8. juunil ütlesite Postimehes, et ei näe põhjust seaduse vastu hääletada.
Sellepärast, et ma olin üsna veendunud kuni lõpuni välja, et õppesuuna tõlgendus ei ole paralleeliga võrdne, aga kahjuks tuleb välja, et nii on.
Kas keegi konkreetselt andis teile näpunäite, et tuleb eelnõu vastuvõtmise vastu hääletada?
No ma usun, et… Ma ei oska öelda, kes siin riigikogule neid näpunäiteid saab anda. Me oleme olnud üsna tegusad selle eelnõuga. Selles mõttes on õige, et väga suur osa meie fraktsiooni ettepanekutest on tulnud ka kuskilt, on koolid esitanud, on mingid ühingud, liidud esitanud. Võib-olla selles mõttes on teie mõte õige, et eile kui otsustasime, kas hääletada poolt või vastu, siis tulid murelikud signaalid rohkem välja, muud küll ei oska öelda.
Ja varem rääkisite ainult oma isiklikust seisukohast?
Täpselt. Mina olin teemas sees rohkem ja võtsin seda nagu oma lapsena, olin kogu menetluse juures. Me üle tunni aja fraktsioonis seda arutasime ja võib-olla tundub nii mõnelegi ootamatu.
Edgar Savisaar ei soovitanud vastu hääletada?
Me kindlasti oleksime heameelega nägemas Edgar Savisaart rohkem meil riigikogus külas, aga me väga tihti ei ole teda näinud.
Mailis Reps põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest:
31. mail 2010 Postimehele
«Otsus on praegu, et (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus – toim) võetakse vastu, ja see on olnud siiani vähemalt küll konsensuslik. /…/ Ma usun, et me hääletame poolt, aga me kindlasti toome välja need murekohad. /…/»
«Kui nüüd aus olla, siis eks ta ole üsna ära kohitsetud. Sellest eelnõust, mis Tõnis Lukas tõi kultuurikomisjoni, on üsna vähe järgi jäänud. /…/ Ma isegi olen teinud sinna paarsada muudatusettepanekut, millest valdav enamus on osaliselt või tervikult arvestatud. Ma ka tunnen, et (see on - toim) osake endast. Et mis siin siis vastu hääletada.»
8. juunil 2010 Postimehele
«Me ei ole tegelikult ju välja arvutanud rakendamise hinda ja kõike seda. Aga ei, ma ei näe põhjust küll (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse – toim) vastu hääletada.»
9. juunil 2010 riigikogu ees
«Seega, kahjuks, vaatamata kogu menetluse väga keerulisele käigule, peame me täna ütlema, et sellist mandaati me Tõnis Lukasele anda ei saa - läbi viia haridusreform, mille sisu ei ole täna üldsusele teada. Just seetõttu me põhikooli- ja gümnaasiumiseadust sellisel kujul toetada ei saa.»