Maanteeameti tänasel pressikonverentsil «Suuremad teetööd 2014» tõdeti, et mullu suudeti maanteede ehitus- ja remondimahtu taas suurendada ning samal kursil jätkatakse ka tänavu.
Maanteeamet: seni oleme Eesti teede olukorda suutnud veel parandada
1. aprill 2014, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni sõnul suudeti 2012. aastal madalseisu maanteede ehitus- ja remondimaht mullu taas tõusuteele viia – 2013. aastal jõuti 1819 kilomeetrini tunamulluse 1599 asemel. «Samuti ühtlustasime eri teetööde põhimõtteid ja tehnoloogiaid,» selgitas Adamson positiivse muutuse tagamaid ning lisas, et ilma teedesektori rahastamispõhimõtete muutmiseta poleks süsteem enam jätkusuutlik.
«Probleem on eurorahade suur osakaal teedele määratud rahapajas, kus on seda üldjuhul rohkem kui kolmandik. Kui euroraha osakaal maanteeameti eelarves taas kasvab, saame teha vähem säilitustöid kõrval- ja tugimaanteedel,» selgitas Adamson. Ta hoiatas, et sel juhul on meil oht kalduda nn Läti arenguteele, kus eurorahaga saadetakse põhimaanteedel suuri asju korda, aga olukord kõrval- ja tugimaanteedel ei kannata vähimatki kriitikat.
Euroraha saab kasutada ainult põhimaanteedel, mis kuuluvad TENT teedevõrku, mida on Eestis kokku 1245 kilomeetrit. Ülejäänud 15 255 kilomeetrit tuleb säilitada riigirahadest.