Euroopa Komisjoni täna esitatud ettepanekuga lühendatakse ja lihtsustatakse oluliselt viisamenetlusi ELi lühiajaliselt külastada soovivatele inimestele, et edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist.
Euroliit lihtsustab viisanõudeid
1. aprill 2014, 14:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti vähendatakse menetlustega seotud kulusid ja bürokraatiat, hoolitsedes samal ajal julgeoleku tagamise eest. See aitab elavdada majandustegevust ja luua töökohti näiteks turisminduses ja sellega seotud valdkondades nagu restorani- ja transpordisektoris, teatas Euroopa Komisjon.
Ettepanekuga soovitakse lühendada viisataotluse menetlemise ja otsuse tegemise aega 15 päevalt 10-le ning pakkuda võimalust esitada viisataotlus mõne teise ELi riigi konsulaadis, kui kolmandas riigis puudub viisataotluse töötlemiseks pädeva liikmesriigi konsulaat või ta ei ole selles riigis esindatud.
Kavas on olulised lihtsustused regulaarsete reisijate jaoks, sealhulgas võimalus saada mitmekordne kolmeaastase kehtivusajaga viisa.
Viisataotluse vormi lihtsustatakse ning nähakse ette võimalus taotleda viisat elektrooniliselt. Liikmesriigid saavad erikava kohaselt anda piiril viisasid, mis kehtivad kuni 15 päeva viibimiseks ühes Schengeni riigis. Samuti on liikmesriikidel võimalus lihtsustada viisade andmist isikutele, kes osalevad olulistel üritustel.
Uut liiki viisa (ringreisiviisa) võimaldab seaduslikel reisijatel Schengeni alal ringi reisida kuni ühe aasta jooksul (viibimata ühes liikmesriigis 180 päeva jooksul rohkem kui 90 päeva).
«Euroopa vajab arukamat viisapoliitikat. Peame meelitama siia rohkem turiste, ettevõtjaid, teadlasi, üliõpilasi, kunstnikke ja kultuuritöötajaid. Meie eesmärk on elavdada ELi majandust ja luua uusi töökohti, rõhutades viisapoliitikas majanduslikku mõõdet ning säilitades samal ajal oma piiridel kõrge julgeoleku. Tänase ettepanekuga lihtsustatakse oluliselt menetlusi lühiajaliste külastajate jaoks. Nende ettepanekute tulemusena peaks reisijate arv järgmistel aastatel oluliselt kasvama,» ütles siseasjade volinik Cecilia Malmström.
Hiljutine uuring näitab, et 2012. aastal jäi tülikate viisamenetluste tõttu ELi tulemata kokku 6,6 miljonit potentsiaalset reisijat nendest kuuest riigist, kust ELi saabub kõige rohkem reisijaid (Hiina, India, Venemaa, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Ukraina).
Uuring näitas samuti, et paindlikumad ja lihtsamad viisaeeskirjad aitaksid suurendada reiside arvu Schengeni alale ainuüksi nendest kuuest riigist 30-60 protsenti. See võib tähendada kokku kuni 130 miljardit eurot otseseid kulutusi viie aasta jooksul (majutus, söök ja jook, transport, meelelahutus, sisseostud jne.), mis võib luua ligikaudu 1,3 miljonit töökohta turismimajanduses ja sellega seotud sektorites.
Ettepanekute jõustumiseks peavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament need heaks kiitma. See saab toimuda kõige varem 2015. aastal. Pärast jõustumist kohaldatakse muudatusi kõigi Schengeni ühist viisapoliitikat täies mahus kohaldavate ELi liikmesriikide ja nelja assotsieerunud riigi (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) suhtes. Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Rumeenia ja Ühendkuningriik ühises viisapoliitikas ei osale.