Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu muudaks süüteomenetluses ebaõiglaselt tekitatud kahju riigilt tagasinõudmise lihtsamaks ja kiiremaks, sest enam ei tuleks selleks alustada uut kohtuteed.
Eelnõu: riigilt tekitatud kahju tagasinõudmiseks pole uut kohtuteed vaja
1. aprill 2014, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõus nähakse ette, et kui menetlus, millega inimesele kahju tekitati, lõpetatakse enne kohtusse jõudmist, tuleb riigilt hüvitist taotleda kõigepealt prokuratuurilt või väärteomenetluse puhul kohtuväliselt menetlejalt. Kui aga süüasja lahendamine on jõudnud kohtusse, käib kahju hüvitamine põhiasjaga «kaasas» ehk taotlus kahju hüvitamiseks tuleb maakohtule esitada enne kohtuliku uurimise lõppu.
Õigeksmõistva otsuse korral võib inimene nõuda kriminaalmenetluses kahju tekitamist vahistamise, kahtlustatavana kinnipidamise, elukohast lahkumise keelu, ametist kõrvaldamise, vara arestimise või äravõtmise ning ebamõistliku menetlusaja eest. Väärteomenetluses võib ta taotleda hüvitist kinnipidamise või ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju eest.
Kuid ka süüdimõistva otsuse korral on võimalik taotleda hüvitist, kui inimesele kohaldatud meede oli oluliselt koormavam kui talle määratud karistus.
Sõltumata süüasja lõpptulemusest võib aga kahju hüvitist taotleda siis, kui menetleja on süüdi selles, et on rikkunud menetlusõigust.
Kahju hüvitab riik või kui kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, siis kohalik omavalitsus.
Kahju ei hüvitata inimesele vaid siis, kui ta mõistetakse õigeks seetõttu, et pole süüdiv.
Praegu on seadustes reguleeritud kahju hüvitamine riigi poolt vaid siis, kui isikule on tekitatud kahju vabaduse võtmisega. Muus osas on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine praegu reguleerimata.
Samuti pidi siiani kahjunõudeid lahendama halduskohus, mis pidi iga kord sisuliselt hindama läbiviidud kriminaalmenetluse toiminguid ja meetmeid. Uues eelnõus on ette nähtud, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle otsustab üldkohus. See tagab nõuetekohase süüteomenetluse kohtuliku kujundamise n-ö algusest lõpuni.
Hüvitise suurus
Vabaduse võtmise eest maksab riik hüvitist iga päeva eest. Summa arvutatakse statistikaameti andmete põhjal viimase keskmise brutokuupalga alusel ja see jagatakse 30-ga, et saada päevasumma.
Ebamõistliku menetlusaja puhul makstakse hüvitis iga viivitatud aasta eest samuti vastavalt keskmisele brutokuupalgale.
Eelnõu paneb paika ka maksimaalse rahasumma, mida riik hüvitab. Seda tehakse maksimaalselt 48-kordse keskmise brutokuupalga ulatuses.
Eelnõu arutamine jätkub põhiseaduskomisjonis aprillis. Esialgse plaani kohaselt võiks uus seadus kehtima hakata tuleva aasta 1. jaanuarist.