Täna Brüsselis kohtunud NATO kaitseministrid arutasid olulise küsimusena NATO tegevuste rahastamist.
NATO kaitseministrid analüüsisid alliansi eelarveid
10. juuni 2010, 18:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna hommikul toimunud kaitseministrite ametlikul istungil Brüsselis arutati NATO ressursside ja võimearendusega seotud küsimusi, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Kaitseministrid olid üksmeelel, et tänase globaalse finantskriisi taustal tuleb jätkata tööd NATO eelarvepõhimõtete reformimise ning kaasajastamisega. Ministrid rõhutasid, et NATO ühisrahastamises peab valitsema tasakaal käimasolevate operatsioonide tarbeks mõeldud vahendite ning NATO strateegilise infrastruktuuri ja võimete arendamise vahel.
«Liitlased tõdesid NATO ühisrahastamise olulisust alliansi peamise ülesande - kollektiivkaitse - tagamisel,» rõhutas kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Eelarvevaidluste keskseks küsimuseks oli ka ühisrahastamise suurendamine, mida mitmed ministrid oma sõnavõttudes ka toetasid. See vajadus tuleneb kasvavast operatsioonitempost Afganistanis. Selles küsimuses kaitseministrid aga kokkuleppele ei jõudnud.
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni sõnul on enamuses NATO liikmesriikides kaitseeelarve maht vähenenud, mis kujutab endast ohtu alliansi strateegilistele huvidele.
«On kahju, et ka Eesti pole suutnud oma lubadustest kinni pidada, ometi on 12 liikmesriigis vaatamata majandusraskustele leitud võimalusi kaitsekulude suurendamiseks,» tõdes minister Aaviksoo.
Kohtumisel toodi välja positiivsed arengud uue, reformitud NATO reageerimisjõudude (NRF) käivitamisel. Jätkuvalt pööratakse tähelepanu NATO nähtava kohaloleku ning alliansi solidaarsuse tugevdamisele, millest annavad tunnistust sagenevad õppused ja harjutused alliansi territooriumil.
Ministrid võtsid endile ka eesmärgiks asuda senisest efektiivsemalt arendama ka võimeid, mida on vaja isetehtud lõhkekehadega võitlemiseks.
«Tegu on tähtsaima ühise ettevõtmisega, mis aitab päästa meie sõdurite elusid,» rõhutas minister Aaviksoo.
NATO liikmesriigid tihendavad omavahelist koostööd ning kiirendavad improviseeritud lõhkekehade vastase tegevuskava elluviimist, kaasates ka Euroopa Liidu liikmesriike.
«Mul on hea meel, et eesti panustab vabatahtliku rahvusliku panusega ka vastavasse ühisrahastusse,» sõnas Aaviksoo.
NATO kaitseministrite kohtumine jätkub NATO Ukraina komisjoni istungiga ning NATO kaitseministrite õhtusöögiga, kus arutatakse NATO sõjalise struktuurireformiga ja NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seonduvaid arenguid.
Kaitseminister Aaviksoo osales ka Afganistani lõunapanustajate riikide kaitseministrite ja ISAFi vägede ülemjuhataja kindral McChrystali kohtumisel, samuti toimus Eesti ja Suurbritannia uue kaitseministri Liam Foxi kahepoolne kohtumine.
Homme jätkatakse NATO Gruusia komisjoni ning ISAFi operatsiooni panustavate riikide kaitseministrite kohtumisega.