Kreml võib juurelda selle kallal, kuhu kadusid mõned tema senised liitlased ajal, kui ÜRO üldassamblee mõistis hukka nende Krimmi-annektsiooni, märgib Raadio Vaba Euroopa oma analüüsis. Hääletusel õnnestus Moskval leida vaid kümme sõpra, kes taunivale resolutsioonile vastu hääletasid.
Lisaks riikidele nagu Süüria olid vastuhääletajate paadis vaid kaks SRÜ liiget – Armeenia ja Valgevene. Enamik SRÜ maid jättis hääletamata, Aserbaidžaan ja Moldova aga olid Ukraina territoriaalset terviklikkust toetava resolutsiooni poolt.
Venemaa on pingutanud, et jätta muljet, justkui oleks hukkamõist Ukrainale kuuluva poolsaare annekteerimise suhtes vaid ELi ja NATO riike puudutav fenomen. Ometigi oli ÜROs nende hukkamõistjaid märksa rohkem – sada.
Moskva Carnegie keskuse analüütiku Masha Lipmani sõnul tunduvad keerukamas olukorras olevat just SRÜ maad. Näiteks Kasahstan kuulub ühelt poolt koos Venemaa ja Valgevenega Tolliliitu ja on oma välispoliitikas tugevalt orienteeritud Moskvale. Teisalt, niipea kui algab venekeelse elanikkonna või venelaste kui Venemaa kaitse vajajate retoorika, peaks see neile riikidele muret valmistama, arvas Lipman.
Enne Venemaa hukka mõistnud resolutsiooni vastuvõtmist ennustasid ÜRO juures tegutsevad diplomaadid, et seda toetab vähem kui sada riiki. Kui kolmekohaline number aga täis saadi, on lääneriigid ja Kiiev seda käsitlenud diplomaatilise võiduna.
Moskva jääb aga enda juurde ja väidab, et pilt on keerukam. Venemaa suursaadik Vitali Tšurkin väidab siiani, et 58 hääletamata jätmist näitab seda, millise surve all ÜRO riigid olid ja varjatud toetust Moskvale. «See näitab selgelt, et Venemaa pole isoleeritud,» märkis ta RIA Novosti teatel.