Välisspetsialistide siiatoomist takistavad segane info ja vilets keeleõpe

Marian Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksinud välismaalased Tallinna vanalinnas.
Eksinud välismaalased Tallinna vanalinnas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Täna avaldatud uussisserändajate kohta tehtud uuringu järgi ei leia välismaalased Eestisse tulles piisavalt vajalikku infot, eesti keele õpe on vilets ja kohalikel omavalitsustel puudub arusaam, miks nad peaksid välismaalastega tegelema.

«Mulle tuli suure üllatusena kohalike omavalitsuste rolli täielik puudumine,» ütles üks uuringu eestvedajatest, Balti Uuringute Instituudi analüütik Kristjan Kaldur.

Ta ütles, et kohalikel omavalitsustel puudub arusaam, miks nad peaksid välismaalasi värbama ja kuidas peaksid nendega tegelema. «Üllatav oli näha, et Eestis see ei toimi.»

Praegu tuleb kõige rohkem Eestisse inimesi Ukrainast ja Venemaalt. Euroopa Liidu riikidest eelkõige Soomest. «Eesti on ikkagi atraktiivne inimestele, kes elavad ida pool,» ütles Kaldur.

«Mis puudutab aga Euroopa Liitu, siis Eesti on ikkagi suhteliselt ebaatraktiivne.» Ta rõhutas, et välistööjõudu otsitakse siiski oskuste, mitte rahvuse järgi.

Siseministeeriumi kantsler Leif Kalev ütles, et algselt oli Eestis põhirõhk sellel, kuidas suurt sisserännet ära hoida ja selles olime väga edukad. Nüüd liigume aga selles suunas, et leida võimalusi, kuidas siia tuua neid, keda soovime siin näha ehk spetsialiste.

Siseministeeriumis alustatakse Kalevi sõnul mitmete kohanemisprogrammidega. Näiteks on plaanis toetada lasteaiakohtade saamist, korraldada eesti keele kursusi, töömesse ja luua uus veebilehekülg välismaalastele.

Uuring kestis pool aastat. Selle jooksul intervjueeriti mitmeid asutusi ja siin elavaid välismaalasi.

Tulemustest selgus välismaalaste jaoks neli peamist probleemi:

1. Eluks vajalik info välismaalaste jaoks on killustatud.

2. Ametnikel puuduvad vajalikud keeleoskused.

3. Eesti keele õpet peetakse küll vajalikuks, kuid motivatsioon on madal ning kursused ei ole atraktiivsed.

4. Pereliikmetel ja välistudengitel on Eestis raske tööd leida.

Uuringu tegi Balti Uuringute Instituut koostöös HeiVäl Consultinguga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles