NATO laienemine on julgeolekut vaid nõrgestanud ning see protsess on end ammendanud, leidis eile ajakirjanikele esinedes Aleksandr Gruško, Venemaa suursaadik alliansi juures.
Vene saadik: kõik NATO liikmed ei jaga Baltimaade äärmuslikke vaateid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«NATO laienemisprotsess ammendas end pikka aega tagasi. See hoopis nõrgestas julgeolekut, ei kõrvaldanud eraldusjooni, vaid liigutas need itta ning keeras üles piiririikide psühholoogia,» rääkis Gruško. «Me näeme, et NATOga liituvad riigid hakkavad nõudma rohkem lisagarantiisid ja lisakaitset kui teised.»
«21. sajandil enda julgeoleku välisvägede kohalolekuga seostamine ning Ameerika ja teiste välisriikide baaside toomise küsimine ei ole samm moodsa arhitektuuri suunas, mida maailm vajab, vaid liikumine vastasseisu epohhi poole, eelistades julgeoleku tagamise skeeme, mis tuleks jätta minevikku,» jutustas Vene saadik.
«Olukord on täiesti selge Gruusia ja Ukraina puhul, eraldusjooned on tõmmatud juba nende riikide sees,» märkis Gruško.
«On äärmuslikke vaatenurki, mida väljendavad Balti riigid ja Poola,» ütles Gruško.
Vene saadik jätkas jutuga sellest, kuidas NATO enda liikmesriikide vaatenurgad erinevad üksteisest. «NATO sees on erinevaid arusaamu sellest, kas allianss peaks naasma külma sõja ajastusse ja kindlustama Washingtoni leppe artikkel viie platvormi,» väitis ta. «Ma olen kindel, et paljud mõistavad NATOs, et keegi ei plaani NATOt rünnata.»
«On äärmuslikke vaatenurki, mida väljendavad Balti riigid ja Poola,» ütles Gruško. «Nemad räägivad teistest rohkem julgeoleku puudujäägist ja vajadusest lisameetmete järele nende kaitseks. Samas on teisi riike, kes mõistavad, et naasmine vastandumise aega on absoluutselt kontraproduktiivne ja võtab ära ressursid olulisematest kohtadest.»