NATO oli huvitatud poliitiliste kontaktide säilitamisest hoolimata sellest, et allianss peatas praktilise koostöö, väitis Aleksandr Gruško, Venemaa suursaadik alliansi juures. Tema sõnul pole mingit põhjust, miks NATO-Vene Nõukogu ei võiks lähiajal taas kohtuda.
Vene saadik: NATO ise kaotab koostöö peatamisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaa ja NATO suhete ajaloos on palju igasuguseid asju,» märkis Gruško. «Kui otsuseid langetatakse, põhinevad need hästi kaalutud analüüsil, mitte emotsioonidel. Ma usun, et igal juhul on huvi säilitada suhtluskanalid selliste euroatlantilise ruumi peamiste sõjaliste ja poliitiliste jõudude vahel nagu Venemaa ja NATO. Oleks täiesti mõistuspäratu langeda tagasi külma sõja aegsete suhete juurde.»
Vene suursaadiku väitel jagavad sama vaatenurka paljud NATO-Vene Nõukogus osalevad riigid. Ta möönis siiski, et lähitulevikus nõukogu tõenäoliselt ei kohtu. Ning lisas, et viimaste NATO otsuste valguses pole teemat, mida arutama koguneda.
Pealse selle arvas Gruško, et NATO jääb ise kaotajaks ühiselt huvipakkuvate valdkondade osas. «Kui üks osapool ei taha osaleda koostöös, siis koostööd pole,» resümeeris ta.
Pealse selle arvas Gruško, et NATO jääb ise kaotajaks ühiselt huvipakkuvate valdkondade osas.
«Meie jaoks on põhimõte, et me vastutame edasi nende asjade eest, kus me oleme vabatahtlikult võtnud vastutuse uute ohtude ja väljakutsete neutraliseerimisel,» jätkas Gruško. «Kui NATO pole valmis meiega koostööks ja hoiab vastutusest kõrvale, töötame me rahvusvahelisel areenil nende partneritega, kes neid eesmärke jagavad.»
Suursaadiku sõnul on Venemaa eriti mures Afganistani pärast, kus olukord halveneb ja NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAFi) missioon pole täitnud oma eesmärki.