Välisminister Urmas Paeti sõnul kinnitas NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Philip M. Breedlove eile ja üleeile toimunud kohtumistel, et vägede võimalikud tegevused ja ümberpaiknemised Venemaa piirnevates riikides puudutavad nii vett, õhku kui maismaad.
«Ollakse valmis NATO heidutust tugevdama ka Venemaaga piirnevates liikmesriikides Ukrainas toimuvaga seoses. NATO Euroopa vägede ülemjuhatajal on ülesanne tulla võimalikult ruttu välja konkreetsete ettepanekutega NATO üksuste liikumise ja paiknemise kohta,» rääkis Paet valitsuse pressikonverentsil, andes ülevaadet eile ja üleeile toimunud NATO välisministrite kohtumisest.
«Meile on väga oluline Balti riikide õhukaitse tugevdamine, nagu teada, on praegu juba terve rida liikmesriike lubanud lisalennukeid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, ka Portugal, Ameerika Ühendriigid,» ütles Paet ja lisas, et osa USA lennukitest on Šiauliais kohal.
Eesti on pakkunud ka Ämari lennuvälja lisabaasiks Balti riikidesse julgeolekut tagama saadetavate täiendavate NATO lennukite tarvis.
«Aga nagu NATO Euroopa vägede ülemjuhataja ütles, puudutavad võimalikud arengud nii vett, õhku kui maismaad,» kinnitas Paet.
Paedi sõnul on selles kontekstis oluline ka kaitsekulutuste teema. «Praegu pole normaalne olukord, et 75 protsenti kulutustest katab üks riik, USA. Euroopa osa peab suurenema ja selles osas neil kohtumistel see kahe protsendi kaitsekulutuste printsiip sai üle rõhutatud,» lausus Paet.
NATO-Venemaa suhted otsustati külmutada, mis tähendab kõik ühised tegevused projektid peatuvad. Samas NATO ja Ukraina suhted muutuvad aktiivsemaks, see puudutab ühiseid treeninguid, abi Ukraina sõjaväe reformimisel ning laia poliitilist toetust, aga ka Krimmi annekteerimise mitteaktsepteerimist.