Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse juhatuse liige Aleksandr Dusman ütles, et ta ei usu, et idavirumaalased Venemaaga ühineda sooviksid, sest Eestis on elukvaliteet idanaabrist tunduvalt kõrgem ja sellest ei soostuks nad loobuma.
Idavirumaalased Venemaa all elada ei tahaks
4. aprill 2014, 14:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline veebiajakiri The Christian Science Monitor käis Ida-Virumaal uurimas, kas sellest Eesti piirkonnast võiks saada järgmine Venemaa sihtmärk ja kas kohalikud eelistaksid Eestile Venemaad. Krimmis sündinud ja Eestis mitukümmend aastat elanud Dusman ütles, et seda ei juhtu.
Ta põhjendas Postimehele, et sellisel juhul jääksid idavirumaalased ilma hüvedest, mida Eestis elamine neile pakub. Näiteks võimalusest reisida Euroopa Liidus ja Euroopa riikidega äri teha. «Ma olen kindel, et nad ei oleks madala Venemaa elatustasemega rahul oma igapäevaelus,» ütles Dusman.
Lisaks koosneb Ida-Virumaa elanikkond erinevatest rahvustest ja mitte vaid Vene päritolu inimestest. «Me oleme Euroopa Liitu kuulunud kümme aastat ja kasutame kõiki neid võimalusi, mida Euroopa Liit pakub.»
Tema sõnul on Venemaa ja Eesti vahel suur erinevus ja idavirumaalased teavad seda.
Moskva poolt toetatud ajaleht MK Estonia avaldas hiljuti uurimuse tulemused, mis näitavad, et 22,8 protsenti venekeele kõnelejatest toetasid Vene vägede kohaolekut Krimmis. 24,7 protsenti olid selle vastu ja ülejäänud 52,8 protsenti ei soovinud arvamust avaldada või ei osanud vastata.
Need, kes Ida-Virumaa lahtilöömist Eestist toetaksid, võivad Dusmani sõnul olla Vene päritolu elanikud, kellel on raskusi töö leidmisega. «Võibolla nad arvavad, et Venemaal oleks elada parem?»
Aga palju on ka neid, kes Venemaale on mõneks ajaks kolinud ja siis pettunult tagasi pöördunud. «Nad tulid mu kontorisse ja ütlesid, et tahavad koju tagasi tulla, sest Venemaa ei ole enam sama riik, kus nad üles kasvasid.»
Dusmani arvates võiksid Eesti poliitikud rohkem idavirumaalaste poole pöörduda, nendega kohtuda, neile oma vaatekohti selgitada ja neile erinevaid tegevusi korraldada. «Idavirumaalased peavad tundma, et nad kuuluvad Eestisse,» ütles Dusman.
Ida-Virumaa Intergatsioonikeskus korraldab Krimmi sündmuste ajal erinevaid seminare tolerantsuse teemadel. Dusman: «On õige, et meil on erinevad traditsioonid, usk ja räägime erinevat keelt, aga peame üksteisele rääkima oma kommetest.»